Hindustani vanasõnad

Armastuse teed on kummalised.

Kui lubad tal oma sõrme puudutada, haarab ta sul peagi randmest.

Saab elada tänases, mitte homses päevas.

Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma.

Kes kord kuuma piimaga suu kõrvetanud, puhub ka petipiimale.

Mošee Varises kokku, aga jutlustaja püsib püsti.

Kui istutad mangopuu, on sul lootust kunagi mangosid süüa.

Esimese ja teise vea võib andeks anda, aga kolmas näitab, et tegemist on nurjatuga.

Kõrbes pole pärlitel väärtust.

Tera lõikab, mõõka kiidetakse; sõdurid võitlevad, kindral saab kuulsaks.

Ühele antakse pirne küsimata, teine ei saa almust kerjateski.

Õnnetust tuleb kannatlikult taluda – kui see kord lõpeb, oled sellest vaba.

Joo vett, kui see on settinud, ja õpi õpetaja juures, keda tunned.

Kes teisele auku kaevab, võib sinna ise sisse kukkuda.

Mida sa oma silmaga näed, selle kohta pole tõestust vaja.

Süüta oma lamp kõigepealt kodus ja alles siis mošees.

Kurdile laulmine, pimedale tantsimine ja lolliga rääkimine on kolm narri tegu.

Laps on tal süles, aga ometi ta räägib, et laps eksis linna ära.

Kui sa nimetad daami orjaks, hakkab ta naerma, aga kui sa nimetad orja orjaks, hakkab ta nutma.

Mustusest saab pesemisega lahti, harjumustest pole nii lihtne vabaneda.

Iga mees valvab ise oma au.

Nälg lepib iga toiduga ja uni iga voodiga.

Elevandi koormat suudab kanda vaid elevant.

Loll on see, kes peletab võõralt põllult võõra lehma.

Kui tead, et kaotad kogu oma varanduse, siis parem jaga pool sellest ise laiali.

Kui maja on põlema läinud, pole mõtet hakata kaevu kaevama.

Mida teab pime mees tubli ilust?

See, kes ei oska tantsida, kurdab, et põrand ei ole tasane.

Kui see, kes hommikul raja kaotas, leiab õhtuks õige tee, ei saa teda eksinuks nimetada.

See, mis on potis, satub ka kulpi.

Kui mitu meest võtavad koos midagi ette, pole kellelgi vaja eraldi häbi tunda, kui ettevõtmine ei õnnestu.

Kaks esimest päeva on inimene külaline, kolmandal muutub ta sissetungijaks.

Ostukorv