Oli kord noor munk, kes otsis pidevalt tarkust ja valgustumist. Ta veetis päevi ja öid mediteerides, kuid tundis end siiski tihti segaduses ja rahutuna. Ühel päeval otsustas ta pöörduda oma Õpetaja, Buddha, poole, et leida vastuseid oma küsimustele.
“Õpetaja,” alustas munk, “ma püüan kõigest väest saavutada valgustumist, kuid tunnen, et mu teadvus kaldub pidevalt kõrvale. Ma ei suuda hoida meelt pidevalt keskendununa. Mida peaksin tegema?”
Buddha vaatas mungale rahulikult otsa ja ütles: “Noormees, tõeline valgustumine ja rahu tulevad teadlikkuse pidevast hoidmisest. Sa pead hoidma oma teadvuse erksana igal hetkel, mitte ainult meditatsiooni ajal, vaid ka kõndides, istudes, süües ja isegi magades.”
Munk jäi mõttesse ja küsis: “Aga kuidas ma saan hoida teadvust erksana isegi magades? Kas see pole võimatu?”
Buddha vastas: “See võib tunduda raske, kuid see on võimalik pideva harjutamise ja meele distsipliini kaudu. Kui sa oled teadlik igas tegevuses, isegi väikseimates igapäevastes toimingutes, siis hakkab sinu meel tasapisi muutuma. Teadlikkus ei ole midagi, mida teed ainult teatud aegadel – see on eluviis.”
Buddha rääkis noorele mungale loo ühest vanast mungast, kes oli tuntud oma erakordse teadlikkuse poolest. Isegi kui munk kõndis metsas või sõi, oli tema meel alati keskendunud ja rahulik. Ühel õhtul, kui munk oli oma onnis ja hakkas magama minema, pidas ta enne uinumist lühikese meditatsiooni, hoides oma teadvust keskendununa. Ta teadis, et isegi magades on tema meel teadlik ja valvel.
Noormees mõistis nüüd, et teadlikkus pole midagi, mida saab sisse ja välja lülitada. See peab olema pidev voog, mis läbib kõiki elu aspekte. Ta hakkas praktiseerima teadlikkust kõigis oma tegemistes, pöörates tähelepanu iga sammu ja hingetõmbe juures. Iga päevaga tundis ta, kuidas tema meel muutub selgemaks ja rahulikumaks.
Aja möödudes saavutas noormees suurema rahu ja sügavama mõistmise. Ta mõistis, et teadlikkus on võti sisemise rahu ja valgustumise juurde. Ta tänas Buddha juhendamise eest ja jätkas oma teekonda, olles nüüd teadlik ja erksana igal eluhetkel.
Buddha õpetused elavad endiselt edasi ja tuletavad meile meelde, et tõeline rahu ja valgustumine tulevad teadlikkuse pidevast hoidmisest. Me peaksime püüdma olla teadlikud igas oma tegevuses, olgu see siis kõndimine, istumine, söömine või magamine. Nii leiame rahu ja tasakaalu oma igapäevaelus.