Ühel vaiksel sügisõhtul, kui maailm tundus väsinud ja vaikus sügavam kui tavaliselt, istus üks inimene akna all, käed süles, silmad suletud. Ta ei otsinud vastuseid raamatust ega kellegi teise sõnadest. Ta küsis iseendalt:
„Miks ma ikka ja jälle samadesse mustritesse tagasi kukun? Miks ma vahel tunnen, et elu voolab, ja teinekord, et ma lihtsalt püüan ellu jääda?”
Ja siis tuli talle tunne, et vastus pole väljaspool – vaid kehas.
Ta meenutas kuuldud õpetust:
„Iga sinu energiakeskus – iga tšakra – on kui peatükk eluraamatus. Ja igas peatükis on õppetund, mille mõistmata jätmine hoiab sind samas kohas kinni.”
Ta hingas sügavalt ja hakkas kuulama. Mitte kõrvadega, vaid kehaga.
Juurtšakra sosistas:
„Kas sa tunned end siin maailmas turvaliselt?
Kas sa julged öelda: Ma olen siin. Ma olen väärt.
Minu õppetund on juurdumine – teadmine, et sul on õigus eksisteerida.”
Sakraaltšakra ütles vaikselt:
„Kas sa lubad endal tunda rõõmu ja naudingut?
Kas sa lased elu voolata läbi loovuse ja tundlikkuse?
Minu õppetund on lubamine – elu tantsimine, mitte selle kontrollimine.”
Päikesepõimiku hääl tuli kindlalt:
„Kas sa seisad enda eest? Kas sa usud, et su tahe on püha?
Minu õppetund on jõud – mitte teiste üle, vaid enda sees.”
SĂĽdamekeskus hingas:
„Kas sa andestad, oled haavatav, armastad ilma tingimusteta?
Minu õppetund on armastus – kõigepealt iseendale, ja sealt edasi maailmale.”
Kurgutšakra helises vaikselt:
„Kas sa räägid tõtt? Kas su häälel on ruumi?
Minu õppetund on ausus – olla see, kes sa oled, ka siis, kui hääl väriseb.”
Kolmas silm avanes vaikuses:
„Kas sa usaldad oma sisemist teadmist?
Minu õppetund on selgus – õppida nägema südame, mitte ainult silmadega.”
Kroontšakra sosistas nagu tuul üle mägede:
„Kas sa mäletad, et sa oled osa kõiksusest?
Minu õppetund on ühendus – usaldada elu ja oma teed.”
Ja kui kõik need hääled olid kõnelenud,
ta ei tundnud end enam katki ega segaduses,
vaid tervikuna.
Sinu keha ei ole lihtsalt fĂĽĂĽsiline kest.
See on vaimne kaart, millel iga energiapunkt on teeviit, mis suunab sind sisemisse kasvu ja ärkamisse.
Kui sa kuulad oma keha, mitte ainult sümptomite, vaid sõnumite kaudu,
siis sa ei pea enam otsima väljastpoolt kinnitust.
Sa mõistad: kõik vastused on sinus.
Iga blokk, iga valu, iga takistus on kutse õppida.
Ja iga mõistmine – on vabanemine.