Tarkusepäev on alati eriline hetk – kooliaasta algus on nagu värske hommik, mille esimene valgus täidab hinge ootuse ja lootusega. See pole ainult päev õpilastele ja õpetajatele, vaid ka vanematele ja vanavanematele, sest haridus on põlvkondi ühendav teekond. Kool ei ole vaid maja seinte ja laudadega, vaid eelkõige hingamine, mis sünnib inimeste vahel. Just sealt algab tõeline tarkus – mitte ainult teadmistest, vaid ka hoolivusest, austusest ja empaatiast.
Sokrates on öelnud: „Hariduse eesmärk on õpetada inimest mõtlema ise ja mõistma teisi.“
Ja eesti pärimustarkus kinnitab: „Kool ei tee targaks, kui süda ei õpi.“
🌸📖Elutarkuse vahetus
Õpilane: Õpetaja, kas tõesti on nii, et kooli ei mõõdeta raamatute ega hoonete järgi?
Õpetaja: Jah, laps. Kooli suurim peegel on tema õpilased. Kui nad on lahked, kaastundlikud ja abivalmid, siis on see kool tõesti tarkuse allikas. Marcus Aurelius on öelnud: „Lapsi ei kasvatata mitte koolimajade, vaid inimeste kaudu.“
Õpilane: Aga kas teadmised ei ole siis tähtsad?
Õpetaja: Teadmised on tööriistad. Aga kui südames pole valgust, muutuvad tööriistad relvadeks. Tõeline haridus kasvatab hinge, mitte ainult pead. Seneca meenutab: „Tark ei õpeta mitte sõnadega, vaid oma elu eeskujuga.“
Õpilane: Siis tähendab, et kool on justkui aed?
Õpetaja: Väga hästi öeldud! Kool on aed. Seal kasvatatakse taimi, mis kord annavad vilja. Aga viljad – need on teod ja hoiakud, mida lapsest saanud täiskasvanu kannab maailma. Nii nagu Piiblis öeldakse: „Õpeta poissi ta tee peal, siis ta ei lahku sellelt ka vanas eas.“ (Õpetussõnad 22:6).
Olgu see uus kooliaasta kõigile õpilastele, õpetajatele ja vanematele südame ja vaimu kooliks, kus teadmised põimuvad lahkuse ja väärikusega.
Sest tõesti – kooli tuntakse õpilastest. 🌸📖
#elutarkusevahetus