Elus ei ole vigadeta teed. Ent on teid, kus iga komistamine muutub sammuks sügavamasse enesemõistmisse.
Meile õpetatakse sageli, et eksimine on halb, aga tarkus ei kasva mitte veatustest, vaid valmidusest õppida sellest, mis valus, ebatäiuslik ja katkendlik.
Eesti pärimus ütleb: „Kus viga näed laita, seal tule ja aita – iseennast kõigepealt.“
Elutarkuse vahetus – õpetaja ja õpilane
Õpilane (võpatades): Ma tunnen, et olen liiga palju eksinud… nagu rikun ise oma elu. Miks ma ei suuda kõike õigesti teha?
Õpetaja (naeratades tasakesi): Sa oled inimene. Ja inimlikkus ei väljendu täiuslikkuses, vaid valmisolekus kasvada.
Ütle mulle: kas puu, mis kevadel lehti ei kanna, on surnud? Või kas seeme, mis pimeduses idaneb, on eksinud?
Õpilane: Aga kui kõik mu ümber ootavad, et ma ei komistaks?
Õpetaja: Siis on aeg õpetada neile, et elu ilu pole veatuses, vaid eheduses.
Iga haav, mille oled saanud, on nagu aknaraam – just sealt võib tulla valgus.
„Valgus tuleb sisse just sealt, kus oled katki.“
— Rumi
Õpilane (vaikselt): Kas õppimine tähendab siis eksimist?
Õpetaja: See tähendab elamist.
Ja kes elab, see õpib. Kes õpib, see komistab.
Aga kes komistades üles tõuseb ja vaatab teise nurga alt, see saab targemaks kui see, kes kunagi ei julgenud astuda.
„Vigu ei ole olemas. On vaid katsetused, mille kaudu elu meile ennast ilmutab.“
— Carl Gustav Jung
Piiblitarkus
„Õige inimene langeb seitse korda, aga tõuseb jälle üles.“
— Õpetussõnad 24:16
Piibel ei ülista eksimatust, vaid truu südame valmidust tagasi tulla, mõista ja uuesti alustada.
„Minu vägi saab täielikuks nõtruses.“
— 2. Korintlastele 12:9
Eksimine ei vähenda meie väärtust – see avab meile uusi võimalusi kasvada.
Iga valearvestus õpetab selgemalt kuulama oma südant.
Õppimise hind on viga, mille eest maksame tähelepanuga. Ebaõnnestumine on kutsuja sügavamale usaldusele – enda vastu.
„Tõeline viga on see, millest ei õppinud midagi.“ — Elbert Hubbard
„Savi puruneb, aga kui oskad teda hoida, saab temast kruus, mis hoiab eluvett.“
— Eesti pärimuslik kujund
#elutarkusevahetus