põgeneda oma hirmude eest

Hirmudest rääkimine on tõtt öelda… veidi hirmus. Aga ehk ei peaks seda olema. See võib küll tekitada tunde, et äkki ei tasuks seda jama päevavalgele tirida, äkki läheb siis veel hullemaks. Äkki läheb ikka mööda, läheb kergemaks. Ja elu näitab pigem, et iseenesest ja äkki ei kipu asjad juhtuma, kas siis üldse või soovitud kiirusel.

Mees kõnnib mööda teed. Ühtäkki ründab teda koletis. Ja siis ta põgenes koletise eest, jooksis ja jooksis ja jooksis … Koletis jooksis talle järele. See koletis oli tõeliselt kole. Kujutage ette oma kõige hullemat õudusunenägu ning korrutage see tuhandega – vot nii kole oli see koletis. Nii see mees jooksis nädalaid, kuid ja aastaid. Lõpuks ei suutnud ta enam joosta. Ta siis märkas, et kui tema aeglustas sammu, siis aeglustas ka koletis. Kui ta järgmise teekäänakuni jõudis, tekkis mehel kaval plaan, et nüüd kavaldan selle koletise üle. Kui ta ümber nurga jõudis, pani ta kiiresti jooksu ja ütles endale, et nüüd ma kavaldasin koletise ära. Ta oli nii rõõmus. Vaatas ringi ja nägi, et koletis aga seisis ta selja taga. Ja nii ta jooksis aastaid ja lõpuks ei jõudnudki enam. Vaatas koletisele silma ja ütles: „Nüüd võid mind saada, ma ei jõua enam joosta.“ Koletis tuli tema juurde, heitis end pikali ja ütles: Oo, mu isand, olen jooksnud kõik need aastad su järel lihtsalt selleks, et sind teenida.

Tõde on selles, et me ei suuda kunagi tõeliselt põgeneda oma hirmude eest. Võime ainult viivitada nendele silma vaatamisega. Ja enamus inimesi teevadki seda. Mingil hetkel oma elus peame me seda tegema. Kui mitte selles elus, ehk võib-olla siis järgmises. Aga Inteo toob meid kohale käesoleva hetke reaalsusesse. Ja kui sellest mõelda, et meie loomulik olek on: „Armastus, rõõm ja vabadus.“

Siis need valu ja hirm on meie enda kujutluspildid, mille oleme loonud selleks, et ennast eraldada. Valu ja hirm on ainult meie illusioonid.

Meie loomulik olek on: „Armastus, rõõm ja vabadus.“

Testküsimus: kas tunned praegu armastust, rõõmu, vabadust? Ei? Järelikult sa ei ole Olevikus, vaid oma egos, võltsminas, “unes”, illusioonis.

Colin P. Sisson

Terve elu kartis lammas hunti, aga ära sõi ta hoopis karjane.