“Lugesin hiljuti oma elatud aastad kokku ja avastasin, et elada jääb vähem, kui seni elatud. Tundsin end korraks lapsena, kes võitis kommikarbi.
Esimesed kommid süüakse suure naudinguga ja kiiresti, aga kui laps mõistab, et alles on veel vaid mõned kommid, paneb see teda mõtlema.
Mul pole enam aega pidevateks koosolekuteks, kus tegeldakse seaduste, reeglite ja protseduuridega. Teades, et muuta õnnestub väga vähe.
Mul pole enam aega taluda absurdseid ideid, mis pole realistlikud. Ka pole mul enam aega võidelda keskpärasusega. Ma ei taha viibida koosolekutel, kus sellega tegeldakse.
Ma ei suuda enam taluda manipulaatoreid ja oportuniste. Mind teevad murelikuks kadedad inimesed, kes püüavad diskrediteerida andekamaid, et hõivata nende positsioone ja saavutusi. Mul on liiga vähe aega, et arutleda vandenõude üle.
Enamus kingiks saadud kompvekke on juba paberist välja võetud ja ka söödud.
Ma tahan elada koos inimlike inimestega. Inimestega, kes suudavad naerda oma vigade üle ega taha varjata omi edusamme. Inimestega, kes ei janune enneaegse tunnustamise järele ega väldi omi kohustusi. Inimestega, kes kaitsevad inimväärikust ja tahavad olla tõe ja õigluse poolel. See on see, mis teeb elu selle vääriliseks.
Ma tahan end ümbritseda inimestega, kes teavad, kuidas puudutada teiste südameid. Inimestega, kes õppisid läbi elu kasvama katsumuste ja hinge õrna tunnetuste kaudu.
Ma kiirustan elama intensiivsusega, mida suudab anda vaid küpsus.
Ma ei kavatse kulutada enam ühtegi kompvekki, mis on mul veel alles.
Ma olen kindel, et alles olevad kompvekid on veel maitsvamad kui need, mis ma olen ära söönud.
Minu eesmärk on elada ülejäänud aeg kooskõlas iseendaga, oma lähedaste ja oma südametunnistusega.
Meil on kaks elu ja teine algab siis, kui te mõistate, et teil on vaid üks elu.”
Sulle on kingitud imeline kommikarp, nüüd tead, mis on elukommide tegelik väärtus ja maitse…
Paljud meist mõtlevad, et see lugu adresseeritud minule, tõde minu elust. Olen palju kingitud komme ära söönud ja neist on järele jäänud veidi vähem, kui seni elatud. Ma olen kindel, et alles olevad kompvekid on veel palju maitsvamad kui need, mis ma olen ära söönud.
Inglise kirjanik Samuel Richardson on kord öelnud: “Kui sa armastad elu, siis ära kaota aega, sest aeg on aine, millest elu koosneb”.
