Elu igapĂ€evases voolus kohtame vahel nĂ€htamatuid varjusid â vĂ€ikeseid hitlereid. Neid ei leidu mitte ainult ajaloo suurtes lugudes, vaid ka tĂ€nases pĂ€evas, inimeste seas, kes oma pilgu, sĂ”na vĂ”i vaikusega pĂŒĂŒavad murda teise vÀÀrikust. Meie esivanemad ĂŒtlesid: âHalva sĂ”na ees pÀÀstab vaid tark sĂŒda.â See tĂ€hendab, et inimese tĂ”eline kaitse ei peitu teravas keeles ega tugevates kĂ€tes, vaid sĂŒdame sisemises selguses ja vÀÀrikuses.
Robert Payne on öelnud: âVĂ€ikesed hitlerid on iga pĂ€ev meie ĂŒmber.â Nende jĂ”ud ei asu nende endi vĂ€es, vaid selles, kui palju me lubame neil end mĂ”jutada.
đDialoog Ă”petaja ja Ă”pilase vahel
Ăpilane: Ăpetaja, miks tundub, et vahel isegi kĂ”ige vĂ€iksemas seltskonnas leidub keegi, kes pĂŒĂŒab teisi alandada?
Ăpetaja: See on tĂ”si. VĂ€ikseid hitlereid ei pea otsima kaugetest aegadest â nad on meie igapĂ€evaelus. AlavÀÀristaja ei alusta maailmavallutusega, vaid pilgu vĂ”i sĂ”naga, mis pĂŒĂŒab vĂ€hendada teise vÀÀrtust. Pea aga meeles: âalavÀÀristajaâ on isiksus, mitte isik. See on muster, mitte kogu inimene.
Ăpilane: Aga kuidas jÀÀda sellise ees vÀÀrikaks?
Ăpetaja: VÀÀrikus sĂŒnnib vaikuse ja sisemise selguse kaudu. Marcus Aurelius ĂŒtles: âInimese vÀÀrikus ei sĂ”ltu sellest, mida teised temast arvavad, vaid sellest, kuidas ta jÀÀb iseendaks.â Kui sa ei anna oma sisemist trooni Ă€ra, ei saa keegi sinna istuda.
Ăpilane: Ometi haiget teeb see ikkagi.
Ăpetaja: Haigus ei tule mitte haavast endast, vaid sellest, kui lubame sellel oma sĂŒdames juurduda. Piiblis on öeldud: âĂra lase kurjal vĂ”itu saada, vaid vĂ”ida sina kuri heaga.â (Rm 12:21). TĂ”eline vĂ€gi seisneb mitte vastulöögis, vaid suuremeelsuses, mis hoiab sind enda kĂ”rgusel.
Ăpilane: Nii et minu ĂŒlesanne pole alandajat alandada?
Ăpetaja: Just. Laozi sĂ”nade jĂ€rgi: âTugev on see, kes suudab vihastuda ja mitte vihas tegutseda.â Sinu vÀÀrikus on sinu kilp. AlavÀÀristaja vĂ”ib proovida sind vĂ€hendada, aga ta ei saa vĂ€hendada seda, kes sa tegelikult oled.
đVahepeegeldus
Iga vĂ€ike hitler on nagu vari, mis otsib kinnitust oma hirmule ja sisemisele tĂŒhjusele. Kui vastame vihaga, anname talle jĂ”u. Kui vastame vÀÀrikuse ja vaikse sisemise selgusega, murdub vari iseenda raskuse all. Nii saab iga kord, kui sind pĂŒĂŒtakse alandada, vĂ”imaluseks kinnitada endale: âMinu vÀÀrtus ei sĂ”ltu ĂŒhegi teise inimese sĂ”nadest.â
đKokkuvĂ”te
Elus kohtume alati nendega, kes pĂŒĂŒavad meid vĂ€hendada. Kuid see on proovikivi, mitte lĂ”ks. Nagu Seneca ĂŒtles: âInimese suurus ei avaldu mugavuses, vaid vastuseisus raskustele.â Me ei saa alati muuta, et maailmas on alavÀÀristajaid. Aga me saame alati valida, kuidas vastata.
đLĂ”ppsĂ”na
VĂ€ikeste hitlerite kĂ”rval elab meis endis suur vÀÀrikus â vaikne, tugev ja valgusest kantud. See on sisemine troon, mida ei saa keegi Ă€ra vĂ”tta. Ja kui sa seisad selles vÀÀrikuses, hakkad mĂ€rkama, et vĂ€iksed hitlerid kaotavad oma mĂ”ju, sest nende vari ei ulatu valgusesse. đż

