âArmastus ei otsi omakasu.â
â Piibel, 1. Korintlastele 13:5
âKus on armastus, seal ei ole hirmu.â
â Baruch Spinoza
âArmastada tĂ€hendab soovida teisele seda, mis on hea.â
â Aristoteles
Vanad targad on rÀÀkinud, et armastus on nagu tuli. Ăiges paigas annab ta soojust ja valgust, kuid vales paigas vĂ”ib ta pĂ”letada ja hĂ€vitada.
Inimene otsib armastust kogu elu. Ta loodab leida koha, kus teda nÀhakse, mÔistetakse ja hoitakse. Kuid mÔnikord juhtub nii, et suhe, mida nimetatakse armastuseks, hakkab tasapisi murendama inimese enesevÀÀrikust.
Alguses on see peaaegu mÀrkamatu. MÔni sÔna, mÔni pilk, mÔni nali.
âSa oled liiga tundlik.â
âSa mĂ”tled ĂŒle.â
âSa ei saa sellega hakkama.â
Aja jooksul hakkab inimene aga mĂ€rkama, et ta rÀÀgib vĂ€hem, kahtleb rohkem ja usub endasse ĂŒha vĂ€hem.
Ja siis tekib kĂŒsimus:
kas see on armastus?
Ăpetaja ja Ă”pilase dialoog
Ăhel pĂ€eval kĂŒsis Ă”pilane Ă”petajalt: âĂpetaja, ma olen nĂ€inud inimesi, kes ĂŒtlevad, et nad armastavad teineteist, kuid nende sĂ”nad teevad haiget.
MĂ”nikord ĂŒtleb ĂŒks teisele:
âSa oled liiga tundlik.â
âSa ei saa sellega hakkama.â
âĂra mĂ”tle ĂŒle.â
Ja tasapisi hakkab teine inimene uskuma, et temaga on midagi valesti.
Kas see on armastus?â
Ăpetaja vaikis hetkeks ja vaatas lĂ€bi akna tuules liikuvat puud.
âĂtle mulle,â kĂŒsis ta lĂ”puks, âmis juhtub puuga, kui tema juuri iga pĂ€ev natuke lĂ”igata?â
âTa jÀÀb nĂ”rgaks,â vastas Ă”pilane. âTa ei saa kasvada.â
Ăpetaja noogutas.
âInimese hing on samasugune. Kui keegi lĂ”ikab iga pĂ€ev natuke sinu eneseusku, siis ĂŒhel hetkel hakkab inimene uskuma, et ta ei ole piisav.â
Ta lisas vaikselt: âJa see on ĂŒks kĂ”ige salakavalam viis inimest murda.â
Ăpilane mĂ”tles hetke ja kĂŒsis: âAga miks inimesed sellises suhtes pĂŒsivad?â
Ăpetaja vastas: âSest nad loodavad. Nad mĂ€letavad hetki, mil teine oli hea.
Nad usuvad, et vÔib-olla homme muutub kÔik paremaks.
Ja mĂ”nikord hakkab inimene uskuma, et kui ta ise muutuks, siis muutuks ka teine.â
Ăpetaja vaatas Ă”pilast ja ĂŒtles: âAga armastus ei ole koht, kus inimene peab end vĂ€iksemaks tegema, et teisel oleks mugav.â
âĄ
TĂ€hendamissĂ”na â Ă”petajalt
âKujuta ette aeda,â ĂŒtles Ă”petaja.
âĂhes aias kastetakse taimi, hoolitsetakse nende eest ja antakse neile valgust. Seal kasvavad lilled tugevaks.
Teises aias aga tallatakse taimi, rebestatakse nende lehti ja öeldakse neile iga pÀev, et nad ei ole piisavalt ilusad.
Ătle mulle â milline aed hakkab Ă”itsema?â
âSee, mida hoitakse,â vastas Ă”pilane.
Ăpetaja naeratas ja mainis: âJust nii on ka armastusega. Seal, kus inimest hoitakse, hakkab ta kasvama. Seal, kus teda alandatakse, hakkab ta kahanema.â
Ăpilase taipamine
Ăpilane jĂ€i pikaks ajaks vaikseks.
Siis ĂŒtles ta vaikselt: âSiis tĂ€hendab see, et armastus peaks tegema inimese julgemaks, mitte kartlikumaks.â
Ăpetaja noogutas. âJah. Kui suhe paneb sind iseendas kahtlema, ei ole see armastus. Armastus ei vĂ”ta inimeselt vÀÀrikust. Ta kaitseb seda.â
LÔppmÔtisklus
Paljud inimesed otsivad armastust kogu elu, kuid unustavad ĂŒhe lihtsa mÔÔdupuu.
Vaata, mis sinuga juhtub, kui sa kellegagi koos oled.
Kui sa muutud rahulikumaks, julgemaks ja rohkem iseendaks â siis on see armastus.
Aga kui sa muutud vĂ€iksemaks, vaiksemaks ja hakkad iseendas kahtlema â
siis on aeg peatuda ja kĂŒsida, kas see, mida sa koged, on tĂ”esti armastus.
Sest tÔeline armastus ei murra inimest.
Ta aitab inimesel kasvada.
âArmastus on kannatlik, armastus on lahke.â
â Piibel, 1. Korintlastele 13:4
âSeal, kus on armastus, seal on elu.â
â Mahatma Gandhi
PĂ€rimustarkus: âArmastus ei tee inimest vĂ€iksemaks â armastus laseb inimesel kasvada.â
Konstellatsioonitarkus: Terve armastus austab teise inimese vÀÀrikust ja jÀtab talle ruumi olla see, kes ta on.
![]()
![]()
![]()

