Miks on kÔige raskem kinkida seda, mida oleme ise saanud?
âKas sina ei oleks pidanud halastama oma kaassulase peale, nĂ”nda nagu mina halastasin sinu peale?â
â Matteuse 18:33
đĂhel pĂ€eval kĂŒsis Ă”pilane Ă”petajalt: âĂpetaja, miks on mĂ”nel inimesel nii raske andestada? Isegi siis, kui talle endale on palju andeks antud.â
Ăpetaja vaatas vaikides pĂ”leva kĂŒĂŒnla leeki.
Siis ĂŒtles ta: âJeesus jutustas kord loo ĂŒhest sulasest. See ei rÀÀgi ainult rahast. See rÀÀgib inimese sĂŒdamest.â
đ Elutarkuse vahetus
Ăpilane: Milline lugu see oli?
Ăpetaja: Ăks sulane oli oma isandale vĂ”lgu tohutu summa.
Nii suure, et ta poleks suutnud seda kogu elu jooksul tagasi maksta.
Ta langes pÔlvili ja anus halastust.
Isandal hakkas temast kahju.
Ta kustutas kogu vÔla.
Ăpilane: See oli ju suur arm.
Ăpetaja: Oli. Aga kohe pĂ€rast seda kohtas sulane oma kaassulast.
See oli talle vÔlgu palju vÀiksema summa.
Ta haaras mehel kĂ”rist kinni ja nĂ”udis: âMaksa kĂ”ik tagasi!â
Ăpilane: Kas ta ei meenutanud, mida temale oli just tehtud?
Ăpetaja raputas pead.
âEi. Ta mĂ€letas oma Ă”igust. Aga unustas halastuse.â
Ăpilane: Mis siis edasi sai?
Ăpetaja: Kui isand sellest kuulis, ĂŒtles ta: âKas sina ei oleks pidanud halastama, nagu mina halastasin sinu peale?â
Ja ta taastas vĂ”la. Sest inimene, kes ei taha andestada, sulgeb tasapisi ka oma sĂŒdame armule.
đ Ajatu tarkuselugu “Kaks kivi”
Ăpetaja pani Ă”pilase kĂ€tte kaks kivi.
Ăks oli vĂ€ike.
Teine vÀga suur.
âKumba on raskem kanda?â kĂŒsis Ă”petaja.
âSuurt.â
Ăpetaja noogutas.
âNĂŒĂŒd kujuta ette, et keegi vĂ”tab suure kivi sinu seljast Ă€ra.
Aga sina keeldud vÔtmast teise inimese Ôlgadelt isegi vÀikest kivi.
Kas see oleks Ă”iglane?â
Ăpilane raputas pead.
Ăpetaja ĂŒtles: âAndestus on nagu raske kivi mahapanek. KĂ”igepealt vabastab ta selle, kes andestab.â
đ Tarkusehetk
Ăpetaja ĂŒtles: âPaljud arvavad, et andestamine tĂ€hendab ĂŒlekohtu Ă”igustamist.
Ei. Andestamine tÀhendab loobumist soovist kanda kibedust edasi.
See ei muuda minevikku. Aga muudab inimese sĂŒdame tulevikku.â
đ Ăpilase taipamine
Ăpilane jĂ€i kauaks vaikseks.
Siis ĂŒtles ta: âNĂŒĂŒd ma mĂ”istan.
KÔige suurem vangla ei ole trellide taga.
KĂ”ige suurem vangla vĂ”ib olla inimese sĂŒdames, kui ta hoiab kinni andestamata jĂ€tmisest.â
Ăpetaja naeratas. âJa selle vangla ukse vĂ”ti on sageli inimese enda kĂ€es.â
đIga inimene vajab oma elu jooksul andestust. Keegi pole eksimatu.
Jeesuse tÀhendamissÔna tuletab meelde, et arm ei ole midagi, mida ainult vastu vÔtta.
See on kingitus, mida kutsutakse edasi andma.
Kui me hoiame kinni kibedusest, jÀÀme mineviku kĂŒlge seotud.
Kui Ôpime andestama, ei vabasta me ainult teist inimest. Me vabastame ka iseenda.
âKas sina ei oleks pidanud halastama oma kaassulase peale, nĂ”nda nagu mina halastasin sinu peale?â
â Matteuse 18:33
âSest kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks.â
â Matteuse 6:14
âOlge ĂŒksteise vastu lahked, halastajad, andestades ĂŒksteisele, nĂ”nda nagu ka Jumal teile on andestanud Kristuses.â
â Efeslastele 4:32
âKandke ĂŒksteist ja andestage ĂŒksteisele.â
â Koloslastele 3:13
âViha pĂ”letab kĂ”igepealt seda, kes seda kannab.â â PĂ€rimustarkused
âLeppimine teeb sĂŒdame kergemaks.â â PĂ€rimustarkused
âAndestus ei kustuta minevikku, kuid avab tee tulevikku.â â PĂ€rimustarkused
âAndestus ei muuda seda, mis juhtus eile. Kuid ta vabastab sĂŒdame, et homne vĂ”iks sĂŒndida ilma kibeduse ahelateta.â
â Elutarkus
đđđ

