Vanarahvas ĂŒtles: âKes tahab viljast vilja, see peab maad harima, ka siis, kui ilm kisub halliks.â Nii on ka sisemise kasvuga â enesearmastuse ja tarkuse vili sĂŒnnib sageli just raskustes, mitte ainult ilupĂ€evadel.
Elu ei kingi meile valmis ehitud kroone ega valmislĂ”igatud radu. Selle asemel annab ta meile toore kivi â kogemused, katsumused, hetked, mis vajavad meie enda kĂ€tt, sĂŒdant ja hinge, et neist vĂ”iks sĂŒndida midagi sĂ€ravat. Just seda mĂ”tet kannab endas BĂŽ Yin RĂą sĂŒgav aforism:
âOma lĂ€bielamisi tuleb lihvida nii, nagu teemanti â tema enda tolmus. Sina oled nii kalliskivilihvija kui ka oma elusĂ”rmuse kullasepp.â
đȘ¶ Elutarkuse vahetus
Ăpetaja: Sest kĂ”ik, mis tuleb sĂŒgavalt, vajab aega, et muutuda valguseks. Meie esiisadki ĂŒtlesid: âKui tahad pĂ€rlit, mine vette; kui tahad valgust, mine pimedusse.â
BĂŽ Yin RĂą meenutab meile, et iseenda teemant lihvitakse elust endast â tolmust, mis koguneb teele, mitte salongipĂ”randalt.
Ăpilane: Aga kas ma ei pea ootama, et keegi teine mind puhastaks vĂ”i juhiks?
Ăpetaja: Ei, laps. Sina oled oma elu sepp. See, kuidas sa oma elukivi kĂ€tte vĂ”tad â kas viskad minema vĂ”i hakkad lihvima â ongi vahe meeleheite ja meistriks kasvamise vahel. Rahvasuus on öeldud: âKivi, mida keegi ei taha, vĂ”ib olla kĂ”ige puhtam sĂ€de, kui sa teda Ă”igesti tabad.â
Ăpilane: Ja kui ma teen vigu?
Ăpetaja: Vigu teevad kĂ”ik. Aga vanarahvas teadis: âEksides ei kuku puu, vaid saab tugevama juure.â Kui sa oskad oma veast Ă”ppida, oled sa juba poolel teel valguse juurde. Viga ei ole mÀÀrav â mÀÀrav on, kas sa kasutad teda nagu veskit â jahvatad tarkuseks vĂ”i jĂ€tad ta kiviks kĂ”rvale.
đȘ¶PĂ€rimuslikud tarkuseterad:
âIlma vaevata ei saa ei tarkust ega talvepuud.â
âSĂŒdames kĂ”nelev tĂ”de kostab kaugemale kui sajamehe laul.â
âKatsumus ei ole karistus, vaid Ă”petaja, kes kĂ”nnib vaiksel sammul.â
âKes jaksab vaadata oma varju, see nĂ€eb ka oma valgust.â
đȘ¶Elu ei anna meile sĂ€ravaid kive, vaid annab meile vĂ”imaluse neid lihvida. Meie tee ei ole kivivaba â aga kui me Ă”pime neid kive vaatama mitte takistustena, vaid tööriistadena, siis saab neist midagi enamat kui lihtsalt lĂ€bielamised.
âSina oled nii kalliskivilihvija kui ka oma elusĂ”rmuse kullasepp,â ĂŒtleb BĂŽ Yin RĂą. Ja eesti pĂ€rimuse keel vastab sellele nii: âMida rohkem sa oma kivi puudutad, seda rohkem ta sĂ€rama hakkab â ja siis, alles siis, nĂ€ed sa, et see valgus tuli sinust enesest.âđȘ¶đȘ¶đȘ¶

