âTĂ”eline tarkus algab siis, kui inimene mĂ”istab, kui palju tal on veel Ă”ppida.â
â Sokrates
đż Sissejuhatus
MĂ€etipp ei sĂŒnni ĂŒhe pĂ€evaga.
Tarkus ei sĂŒnni ĂŒhe raamatuga.
KĂŒpsus ei sĂŒnni ĂŒhe kogemusega.
Mida rohkem inimene Ôpib, seda rohkem ta mÔistab, kui avar on veel tundmatu.
Noor teadvus soovib tÔestada.
KÔrgem teadvus soovib mÔista.
Noor teadvus tahab olla tÀhtis.
KÔrgem teadvus tahab olla tÔeline.
Alandlikkus ei tÀhenda enda vÀhendamist.
Alandlikkus tÀhendab oma koha mÔistmist suuremas tervikus.
KÔrgema Teadvustasandi Alandlikkuse Seadus Ôpetab, et tark inimene ei pea ennast suurimaks.
Ta teab, et on alati Ôppija.
đż Seaduse olemus
Alandlikkuse Seadus ĂŒtleb:
đż TĂ”eline tarkus on avatud.
đż Ăppimine ei lĂ”pe kunagi.
đż Uhkus sulgeb ukse.
đż Alandlikkus avab ukse.
đż TĂŒhi anum saab tĂ€ituda.
KĂ”rgem teadvus ei kĂŒsi: âKuidas ma saan nĂ€ida targem?â
Vaid: âMida mul on veel Ă”ppida?â
đż Filosoofide tarkus
âMa tean vaid seda, et ma midagi ei tea.â â Sokrates
âTark inimene jÀÀb alati Ă”pilaseks.â â Konfutsius
âKĂ”rgeim puu kummardub vilja raskuse all.â â Laozi
âUhkus rÀÀgib, tarkus kuulab.â  â Benjamin Franklin
đż Piiblitarkused
âJumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu.â
âKes ennast ĂŒlendab, seda alandatakse, ja kes ennast alandab, seda ĂŒlendatakse.â
âĂppige minult, sest mina olen tasane ja sĂŒdamelt alandlik.â
âTarkus saadab alandlikkust.â
đż Konstellatsioonitarkused
âą Iga inimene on osa suuremast sĂŒsteemist.
⹠Alandlikkus aitab nÀha oma tÔelist kohta.
âą SĂŒsteem toetab neid, kes austavad tervikut.
âą Uhkus loob eraldatust.
âą Alandlikkus loob ĂŒhendust.
⹠TÔeline jÔud ei vaja tÔestamist.
đż Reiki tarkused
âą Alandlik sĂŒda vĂ”tab energiat vastu vabamalt.
âą Ăppiv meel pĂŒsib avatud.
⹠Energia voolab sinna, kus puudub jÀikus.
âą Alandlikkus loob tasakaalu.
âą KĂ”rgem sagedus ei vaja ĂŒleolekut.
đż Eesti pĂ€rimustarkused
⹠Tark ei hÔiska enne Ôhtut.
âą Viljakas vili kummardub.
âą Kes palju teab, see palju kĂŒsib.
âą Vaikne vesi on sĂŒgav.
⹠TÔeline tarkus ei kÀi kellaga kaelas.
đż TĂ€hendamissĂ”na â TĂ€is tass
Kord tuli noor Ôpetlane kuulsa targa juurde.
Ta rÀÀkis tundide kaupa. Oma teadmistest. Oma saavutustest. Oma tarkusest.
Vana tark kuulas vaikselt.
Siis tÔi ta teetassi.
Ta hakkas sinna teed valama. Tass sai tÀis.
Aga tark valas edasi. Tee voolas ĂŒle ÀÀre.
Ăpetlane hĂŒĂŒdis: âPeatu! Tass on tĂ€is!â
Tark pani kannu kÀest.
Ja vastas:Â âTĂ€pselt nii.â
âMida sa mĂ”tled?â
âKuidas saab midagi uut sinu sisse tulla, kui sa oled juba tĂ€is?â
Ăpetlane jĂ€i vaikseks.
Esimest korda sel pÀeval.
Ja just siis algas tema Ôppimine.
đż Tarkusepeeglid
đ TĂŒhi anum saab tĂ€ituda.
đ Uhkus sulgeb Ă”ppimise ukse.
đ Alandlikkus avab tarkuse ukse.
đ TĂ”eline suurus ei vaja tĂ”estamist.
đ Ăppimine kestab kogu elu.
đż LĂ”ppsĂ”na
Kord kĂŒsis Ă”pilane Ă”petajalt:
âĂpetaja, kuidas ma tean, et hakkan targaks saama?â
Ăpetaja naeratas.
âKui sa hakkad rohkem kĂŒsima kui vĂ€itma.â
âKas siis olen tark?â
âEi.â
âMis siis?â
âSiis oled lĂ”puks valmis Ă”ppima.â
Ăpilane jĂ€i mĂ”ttesse.
Ja mÔistis, et tarkuse tee ei alga teadmiste kogumisest.
See algab avatud sĂŒdamest.
KÔrgema Teadvustasandi Alandlikkuse Seadus Ôpetab, et suurim tarkus ei ole kÔike teada.
Suurim tarkus on jÀÀda avatuks, Ă”ppimisvĂ”imeliseks ja tĂ€nulikuks. Sest nagu tĂŒhi tass saab tĂ€ituda vĂ€rske teega, saab ka alandlik sĂŒda tĂ€ituda uue tarkuse, valguse ja mĂ”istmisega. đ

