„Me näeme maailma mitte sellisena, nagu see on, vaid sellisena, nagu meie ise oleme.“
— Immanuel Kant

🌞On maailmu, mida ei näe silmad, vaid sisemised kohtuotsused.
Me arvame, et reageerime välistele sündmustele, kuid tegelikult reageerime omaenda mõtete varjudele.

Nagu Helen Schucman kirjutas: „Maailm, mida sa näed, on vaid kohtuotsus iseendale.“

Kui inimene usub, et ta on süüdi, näeb ta süüd kõikjal. Kui ta usub, et ta on ohver, leiab ta kinnitusi ohvrimeelele igas olukorras.

Nii projitseerib ego valupildi endast maailmale ja siis väidab: „Vaata — maailm on sinu vastu.“

Aga maailm on vaid peegel, mis ootab, kuni inimene näeb end mitte hukkamõistu, vaid valguse kaudu.

🌞 Dialoog õpetaja ja õpilase vahel: „Kes loob maailma, mida näen?“

Õpilane: Õpetaja… ma lugesin, et maailm, mida ma näen, on minu enda kohtuotsus.
Kuidas see võimalik on?
Kuidas saab midagi, mis näib väljas, tulla minu seest?

Õpetaja: Sa ei näe kunagi „välja“.
Sa näed alati ainult oma meelt.
Tõlgendus tuleb seestpoolt, mitte olukorrast endast.

Õpilane: Aga ma ju näen ebaõiglust, valu, rünnakuid…
Kas need on ka minu tehtud?

Õpetaja: Sa ei loo sündmust, sa lood selle tähenduse.
Ego näitab sulle maailma, mis peegeldab sinu sisemist hirmu: „Ma pole piisav, ma olen eraldatud.“

Ja kui sa usud seda, sa ei näe maailma —
sa näed hirmu varju.

Õpilane: Miks ego seda teeb?

Õpetaja: Sest ego ellujäämine sõltub süüst. Kui sa näeksid enda süütust,
kaoks ego kohe.

Seepärast hoiab ta valusat pilti sinust
ja paigutab selle väljapoole, et sa ei näeks, et see on sinu enda uskumus.

Õpilane: Nii et õudne maailm pole päris,
vaid on minu enda sisemine kohtuotsus?

Õpetaja: Just nii.
Kui sa usud, et hirm elab väljas, otsid sa kaitset vales kohas.
Aga kui sa näed, et hirm on vaid mõte,
siis ta kaotab su üle võimu.

Õpilane: Mida ma siis tegema pean?

Õpetaja: Lõpeta enda üle kohut mõistmast.
Kui sisemine kohtuotsus lakkab, lakkab ka hirm maailma ees.
Siis näed, et maailm polnud kunagi halastamatu — halastamatu oli ainult pilt, mille ego lõi.

Õpilane: Nii et kõik algab armastusest enda vastu?

Õpetaja: Kõik algab sellest äratundmisest,
et sa oled süütu, mitte süüdlane.
Kui sisemine kohtuotsus kaob, sa näed maailma teistsugusena — mitte rünnakuna, vaid kutse tervenemisele.

🌞Tarkusehetk – õpetajalt: „Sa ei pea muutma maailma.
Muuda mõte, millega sa maailma näed,
ja maailm muutub sinu ees.“

🌞Õpilase taipamine: „Õpetaja…
ma mõistan nüüd, et ma pole olnud maailma ohver, vaid oma sisemise hirmu peegelduse vang.

Kui ma lõpetan kohtuotsuse enda üle,
ei saa maailm enam mulle karistust tagasi näidata.
Ma hakkan nüüd valima armastuse pilku — ja maailm näitab mulle rahu.“

„Nii nagu on süda, nii näeb ka silm.“
— Eesti vanasõna

🌞Lõppmõtisklus: Maailm ei pea kaduma, et hirm kaoks.

Kaovad vaid hirmu mõtted, mille kaudu maailma tõlgendati.

Kui inimene näeb end süütuna, vaikib süüdimõistmine maailmas.
Kui ta näeb end tervena, kaovad peeglid, mis näitasid haiget pilti.

Nii ei muuda inimene maailma —
ta muudab pilku, ja pilk muudab kõik.

„Kui valgus on sinu sees, siis mida saaks maailm sulle teha?“
— Plotinos

🌞🌞🌞