🌱 ELUTARKUSE VAHETUS: Õndsad on vaimult vaesed

„Tõde ei ava end sellele, kes on täis iseennast, vaid sellele, kelle süda on tühi ja vastuvõtlik.”
— Meister Eckhart

On lause, mis on läbistanud sajandeid ja kultuure: „Õndsad on vaimult vaesed.”

Sageli mõistetakse seda valesti — justkui ülistaks see rumalust, passiivsust või manipulatiivsust.
Ometi ei räägi see ütlus rumalusest.
See räägib avatusest.

Nagu vaikne kauss saab vett vastu võtta, saab ka avatud hing vastu võtta tõde, rahu ja valguse.

Dialoog õpetaja ja õpilase vahel

Õpilane: „Õpetaja… olen kaua mõelnud nende sõnade üle: „Õndsad on vaimult vaesed.”
Alguses ma arvasin, et see tähendab inimesi, kes ei mõtle ise, kes lasevad end juhtida või manipuleerida.
Kas tõesti ülistab tarkus lihtsameelsust?
Või tähendab see hoopis midagi muud?”

Õpetaja: „Sa küsid sügavama küsimuse, kui arvad.
See lause ei räägi rumalusest, vaid sisemisest ruumist.

„Vaimult vaene” tähendab inimest, kelle meel ei ole täis ego, kinnisideid, jäika arvamust ega vajadust kõike kontrollida.

See on inimene, kes ei väida: „Ma juba tean.”
Vaid ütleb vaikselt: „Ma olen valmis õppima.”“

Õpilane: „Kas siis tõeline õnn on pigem… sisemises tühjuses, vastuvõtlikkuses?”

Õpetaja: „Just.
Kes on „vaimult vaene”, on tegelikult vaimselt vaba.

Ta ei kanna peas lõputut müra.
Ta ei torma mõistuslikku labürinti.
Ta ei ela hirmu, teadmiste kuhjamise ega ego turjal.

Ta on nagu puhas aken, mida valgus vabalt läbib.”

Konstellatsioonitarkus: „Vaimne uhkus sulgeb südame. Vastuvõtlikkus avab tee allikani.”

Õpilane: „Aga miks vahel tundub, et inimesed, kes lihtsalt on ja ei mõtle üle, on tõesti õnnelikumad?”

Õpetaja: „Sest mõistus võib tekitada segadust, aga süda — selgust.

Need, kes ei ela peas, vaid hetkes,
need, kes ei koo lõputuid probleemilugusid, need, kes näevad maailma lihtsalt ja loomulikult —
on tõesti sageli rahulikumad.

Mitte seetõttu, et nad oleksid rumalad,
vaid seetõttu, et nad ei komplitseeri elu.”

Pärimustarkus: „Kes hoiab südame lahti, selle juurde leiab rahu tee.”

Õpilane: „Nii et õndsaks teeb mitte rumalus, vaid siirus ja lahtine meel?”

Õpetaja: „Täpselt. Õndsad on need, kes ei ela ego koorma all.
Kes ei pea kõike teadma.
Kes ei klammerdu, ei tõmble, ei püüa elu enda tahtele painutada.

Õndsad on need, kes on vastuvõtlikud ja vabastatud liigsetest vaimsetest koormatest.

Tarkusehetk — õpetajalt

„Tõeline tarkus ei alga täitumisest — vaid tühjaks saamisest.
Vaim ei saa hingata seal, kus on liiga palju mina.”

Õpilase taipamine: „Õpetaja… nüüd ma mõistan: see ei ütle, et õnnelik on rumal, vaid et õnnelik on see, kes on vaba — ego kooremast, hirmudest, kinnisideedest, liigsest mõtlemisest.

See on sisemise rahu seisund, mitte vaimne vaesus.”

Lõppmõtisklus: „Õndsad on vaimult vaesed” ei ülista rumalust ega passiivsust.
See kutsub üles avarduma, loobuma ülekoormatud meelest, loobuma vajadusest kontrollida ja teoretiseerida kõike.

Selle lause süda on lihtne:

Õnnelik on see, kelle sees on ruumi valgusele.