Tõeline vabadus algab seestpoolt
„Ükski inimene, kes pole iseenda isand, ei saa olla tõeliselt vaba.“
— Epiktetos
Me seostame vabadust sageli sellega, et keegi ei käsi ega keela meid.
Kuid inimene võib olla väliselt vaba ja ometi sõltuda teiste arvamusest, oma vihast, hirmudest, ihadest või vajadusest saada heakskiitu.
Võib-olla polegi kõige tähtsam küsimus: „Kas ma olen vaba tegema seda, mida tahan?“
vaid: „Kes või mis mind tegelikult juhib?“
Tähendamissõna „Nähtamatud nöörid“
Üks jõukas kaupmees ütles vanale targale:
„Mina olen vaba mees. Keegi ei käsuta mind.“
Tark küsis: „Kas suudad jääda rahulikuks, kui sind solvatakse?“
„Ei pea suutma.“
„Kas suudad loobuda millestki, mida väga tahad, kui tead, et see pole sulle hea?“
Kaupmees vaikis.
Tark võttis maast nöörijupi.
„Kujuta ette, et üks nähtamatu nöör seob sind vihaga, teine hirmuga, kolmas rahaga ja neljas teiste heakskiiduga.“
„Aga neid nööre pole ju olemas,“ ütles kaupmees.
Tark naeratas.
„Kõige tugevamad nöörid polegi alati nähtavad.“
„Kuidas ma neist vabaks saan?“
Tark vastas: „Ära püüa kõigepealt valitseda maailma enda ümber. Õpi valitsema iseennast.“
Elutarkuse vahetus
Õpilane: Õpetaja, kas enesevalitsemine tähendab, et pean oma tunded alla suruma?
Õpetaja: Ei. Sa võid tunda viha, ilma et viha otsustaks sinu eest. Sa võid tunda hirmu, ilma et hirm valiks sinu tee.
Õpilane: Nii et tunne pole minu vaenlane?
Õpetaja: Ei. Tunne on sõnumitooja. Kuid sõnumitoojast ei pea saama kuningat.
Õpilane: Aga teiste arvamus mõjutab meid kõiki.
Õpetaja: Mõjutab. Küsimus on selles, kas sa kuulad teiste arvamust või annad sellele õiguse määrata, kes sa oled.
Õpilane: Kuidas ma tean, et olen oma sisemise vabaduse kellelegi ära andnud?
Õpetaja: Märka, mis suudab sind kergesti juhtida. Kas üks halb sõna rikub terve päeva? Kas vajad pidevalt teiste heakskiitu? Kas raha, hirm või solvang sunnib sind tegema midagi, mida hiljem kahetsed?
Õpilane: Siis olen nagu kaupmees nähtamatute nööride otsas?
Õpetaja: Just.
Õpilane: Aga kas neist nööridest saab päriselt vabaks?
Õpetaja: Mitte ühe päevaga. Vabadus algab hetkest, mil sa nööri märkad.
Õpilane: Ja siis?
Õpetaja: Siis saad küsida: „Kas mina valin praegu – või valib minu eest hirm, viha, iha või vajadus meeldida?“
Õpilane jäi mõttesse.
„Kas iseenda isandaks olemine tähendab siis täielikku kontrolli?“
Õpetaja raputas pead.
„Ei. Iseenda isand ei ole inimene, kes kunagi ei kõigu. Ta on inimene, kes märkab, kui on oma sisemise rooli käest andnud – ja võtab selle tagasi.“
Tarkusehetk
Enesevalitsemine ei tähenda külmust ega täiuslikkust.
See tähendab, et: viha võib koputada, kuid sina otsustad, kas avad ukse;
hirm võib rääkida, kuid sina otsustad, kas talle järgned;
teised võivad arvata, kuid sina otsustad, kelleks saad.
Me ei saa alati valida, mis meiega juhtub.
Kuid üha enam saame õppida valima, mida me sellega teeme.
Seepärast tasub aeg-ajalt endalt küsida:
Kes hoiab praegu minu elu ohje?
Tõeline vabadus ei tähenda, et võin teha kõike, mida tahan. Tõeline vabadus algab siis, kui ma ei pea tegema kõike, mida mu hirm, viha või iha käsib.
Ole avatud maailmale. Kuula teisi. Õpi. Muutu.
Aga ära anna oma sisemise elu ohje käest.
Sest võib-olla on inimese suurim valitsemisoskus lõpuks väga lihtne: olla üha enam iseenda isand.