Iga elu on nagu maja. Mõnel on kõrged sambad ja laiad aknad, mõnel lihtne katus ja tagasihoidlikud seinad. Aga ükski maja ei seisa püsti ilma vundamendita. Sama on inimesega – meie elu vundamendiks on sisemised uskumused.
Kui need kivid on nõrgad, pragunevad ka seinad ja katus vajub viltu. Kui aga kivid on tugevad ja tasakaalus, kannab elu meid läbi tormide ja päikese.
Nagu ütleb vana tarkus: „Kui alus on kindel, ei kõiguta torm.“
Dialoog
Õpilane: Õpetaja, kuidas on võimalik, et üks elu võib nii muutuda?
Õpetaja: Sest kõik muutused algavad vundamendist. Elu vundamendikivid on sügavad baasuskumused. Küsi endalt:
– Kas ma usun, et olen väärt armastust?
– Kas ma usun, et elu on turvaline?
– Kas ma usun, et võin olla terve, vaba ja õnnelik?
Kui need uskumused on negatiivsed, loovad nad pidevat raskust. Kui need on tasakaalus, muutub kogu elu.
Nagu Epiktetos õpetas: „Meid ei häiri mitte asjad ise, vaid meie arvamused nende kohta.“
Ă•pilane: Aga kuidas neid muuta?
Õpetaja: Nõrk kivi tuleb asendada tugevaga. Kahjulik uskumus tuleb vahetada toetava vastu.
Nagu pärsia vanasõna ütleb: „Sa ei saa ehitada uut maja vana vareme peale, enne kui oled puhastanud pinnase.“
Ja Piibel lisab: „Kes kuuleb neid mu sõnu ja teeb nende järgi, sarnaneb arukale mehele, kes ehitas oma maja kaljule.“ (Mt 7:24)
Ă•pilane: Ja mis siis saab, kui vundament on kindel?
Õpetaja: Siis ei vaja sa enam pidevat tõestamist ega hirmu hajutamist. Elu muutub loomulikult – kergeks ja voolavaks.
Nagu Marcus Aurelius kirjutas: „Meie elu on see, millest meie mõtted selle teevad.“ Kui mõtted toetuvad heale vundamendile, sünnib ka elu heaks.
Lõppsõna
Elu vundamendikivid on meie sügavaimad uskumused. Kui nad on kõverad, vajub kogu maja kokku. Kui nad on terved ja tasakaalus, püsib elu kindlalt ja rahulikult, olenemata välistest tormidest.
Mineviku raskused ei pea olema igavesed ahelad – nad võivad olla õpetajad, kes näitavad, kus kivi on pragunenud ja vajab parandamist.
Nagu Sokrates ütles: „Tundma õppida iseennast – see on kogu tarkuse algus.“
Nõnda kasvab meis eneseteadlikkus, usaldus ja armastus. Ja lõpuks taipame: tõeline vabadus algab seestpoolt – vundamendist, millele toetub kogu meie elu.
Meie elu ei varise kokku mitte suurte tormide tõttu, vaid seepärast, et alus on nõrk. Kui tugevdamise töö ära teha, saab inimene rajada oma elu rõõmu ja vabaduse peale.
Nagu pärimus ütleb: „Tugev vundament ei karda aega ega ilma.“
Ja Piibel meenutab: „Üle kõige hoia oma südant, sest sellest lähtub elu.“ (Õp 4:23)
Elu on teekond tagasi enda juurde. Ja selle teekonna alguspunktiks on alati kĂĽsimus: millisele vundamendile ma seisan?