Elu võib võtta meilt kõik – vabaduse, vara, staatuse. Kuid üks asi jääb, kui me seda hoiame – vaimne iseseisvus.
Diogenes, vana-kreeka küünik, kelle koduks oli tünn ja rikkuseks sõna, näitas meile, et tõeline vabadus elab inimese sees. Isegi kui teda müüdi kui orja, jäi ta peremeheks vaimus.
Õpetaja ja õpilane – vestlus vaimse iseseisvuse üle
Õpilane: Õpetaja, ma kuulsin, et Diogenes müüdi orjaks. Kas see on tõsi?
Õpetaja: Jah, see on tõsi. Diogenes langes piraatide kätte ja viidi Kreekasse orjaturule. Kuid isegi seal, ahelates, oli ta rohkem vaba kui paljud troonidel istujad.
Ă•pilane: Mida ta seal tegi?
Õpetaja (naeratades): Kui temalt küsiti, mida ta oskab, vastas ta –
„Müüge mind inimesele, kes vajab peremeest. Ma oskan valitseda.“
Tema eneseväärikus ei kõikunud hetkekski. Ta ei alandanud end, vaid jäi truuks oma olemusele.
Ă•pilane: Kas see polnud ĂĽlbus?
Õpetaja: Ei, see oli tõelise vabaduse avaldus. Diogenes teadis, et kedagi ei saa päriselt orjastada, kui tema vaim on puutumatu. Teda osteti, kuid ta ei olnud kunagi kellegi omand.
„Seda, kes on valitseja oma hinges, ei saa mitte keegi muuta orjaks.“
Õpilane: Mida me saame sellest loost õppida?
Õpetaja: Et väline olukord ei määra meie sisemist väärtust. Diogenes õpetas meile, et isegi kõige alandavamas olukorras saab inimene seista sirge seljaga. Tema õpetus oli lihtne: ära lase maailmal defineerida, kes sa oled.
Diogenes ei elanud paleedes ega rääkinud kuldsete saalide ees. Ta kõndis paljajalu, magas tünnis ja rääkis tõtt. Kuid temast sai filosoofide peremees, sest ta ei müünud oma hinge, isegi mitte orjaturul.
„Suurim vabadus on see, kui sa ei vaja midagi, mida saab sinult ära võtta.“
Ja kui sa kunagi tunned, et elu tahab sind orjaks muuta – mäleta Diogenest. Sea oma vaim peremeheks. Siis oled sa vaba, isegi kui su keha seisab ahelates.