🏛️ PÄRIMUSLIK INTERVJUU SOKRATESEGA – Tarkusest, teadmatuse väest ja iseenda leidmisest

🌿 Sokrates ei kirjutanud ühtegi raamatut. Ei pidanud loenguid auditooriumites. Ta küsis. Kuulas. Peegeldas. Tema tarkus tuli vaiksetest jalutuskäikudest, lihtsatest küsimustest ja julgusest tunnistada: „Ma ei tea midagi.“

Täna istume ühe müütilise kivipingi ääres, kus tuul keerutab Ateenat ja aeg seisatab. Meie kõrval istub Sokrates – paljude meelest kõige targem mees, kes kunagi elanud. Aga tema ise… pole selles nii kindel.

✨„Ainus tõeline tarkus on teada, et sa ei tea midagi.“ „Ime on tarkuse algus.“ „Tunne iseennast.“

🗣️ Intervjuu algab:

Intervjueerija: Sokrates, inimesed on alati otsinud tarkust. Mis see tegelikult on?

Sokrates (vaikselt): Tarkus ei ole see, kui sa tead palju. Tarkus algab siis, kui sa tunnistad, kui vähe sa tead. Sest alles siis hakkad sa otsima. Mõtlema. Ja mitte selleks, et võita vaidlus, vaid et leida tõde.

„Tõeline tarkus saabub meist igaüheni, kui mõistame, kui vähe me elust, iseendast ja meid ümbritsevast maailmast aru saame.”

Intervjueerija: Miks on teadmatus siis nii ohtlik?

Sokrates: Sest ainus halb on teadmatus. Mitte rumalus, vaid teadmatus, mis arvab, et teab. Vaata ringi – kõik tahavad olla juhid, otsustajad, õpetajad… aga vähesed küsivad endalt, kas nad üldse oskavad küsida.

„Keegi ei võta külge tööd, mida ta ei oska, ometi arvavad nad kõik, et nad sobivad kõige raskemale tööpostile – valitsusse.“

Intervjueerija: Kas teadmine on alati kasulik?

Sokrates: Mitte alati. Kui teadmine ei tee sind headeks ja õiglasemaks, siis see ei ole tarkus. Tarkus ei tähenda ainult arutlemist – see tähendab elu elamist hästi, ilusti ja õiglaselt.

„Hästi, ilusti ja õiglaselt elamine on üks asi.“

Intervjueerija: Ja kuidas inimene leiab selle tee?

Sokrates: Ainult läbi enesetundmise. Kui sa ei tunne iseennast, siis sa ei saa aru, miks sa teed, mida sa teed. Aga kui sa leiad end, siis sa ei otsi vastuseid enam väljaspool.

„Enda leidmiseks mõelge ise.“ „Me ei saa elada paremini kui paremaks saada.“

Intervjueerija: Kuidas me teame, et meie mõte liigub õiges suunas?

Sokrates (naeratades): Kui su mõte ei suuda mõista kaastunnet, siis ta ei küüni kõrgemale. Kaastunne ja selgus käivad käsikäes. Tugev mõistus ei aruta inimesi, ta arutab ideid.

„Tugevad mõistused arutavad ideid, keskmised arutavad sündmusi, nõrgad arutavad inimesi.“

Intervjueerija: Mida sa arvad tänasest maailmast?

Sokrates: Sama, mida ma arvasin toonagi. Inimesed tahavad olla õnnelikud, aga otsivad liiga palju. Õnne saladus ei peitu enama otsimises, vaid vähema rõõmu tundmise võimes.

„Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa.“

Intervjueerija: Mis siis on tarkuse suurim märk?

Sokrates: Tark inimene muudab meelt, kui ta näeb, et ta eksis. Rumal klammerdub seisukohta, sest tal on häbi eksida. Aga tõeline tarkus ei karda pimedust – ta otsib valgust, isegi kui see pimestab.

„Parem on arvamust muuta, kui jääda valele.“ „Elu tõeline tragöödia on see, kui mehed kardavad valgust.“

Intervjueerija: Kas sul on midagi, mida sa tahaksid inimestele jätta?

Sokrates: Ma ei saa kellelegi midagi õpetada. Ma saan neid ainult mõtlema panna. Küsi endalt enne, kui räägid: Kas see on tõsi? Kas see on lahke? Kas see on vajalik? Ja ära unusta – õnn soosib neid, kes on valmis seda vastu võtma.

🌅 „Ma ei saa kellelegi midagi õpetada. Ma saan neid ainult mõtlema panna.“ „Me saame pimedust kartvale lapsele kergesti andeks anda; elu tõeline tragöödia on see, kui mehed kardavad valgust.“ „Mõistus on kõik; kelleks sa arvad, et sinust saab.“

🌾 Tarkus pole kuhi teadmisi, vaid taipamine, kui palju veel mõista jääb. Tõeline teadmine ei muuda sind üleolevaks, vaid alandlikuks. Ja elu mõte pole kuskil kaugel – see on selles, kuidas sa elad, kuulad, armastad ja küsid.

Kui sa ei tea, siis küsi. Kui sa eksid, siis õpi. Aga ära kunagi lõpeta… mõtlemist.