Miks mĂĽĂĽb Jumal ainult seemneid?
„Mis inimene külvab, seda ta ka lõikab.“
— Galaatlastele 6:7
Ühel päeval tuli õpilane õpetaja juurde.
Ta oli kaua mõelnud sellele, miks mõned inimesed näivad saavat elult kõike, mida nad soovivad, samal ajal kui teised peavad kõige nimel kaua vaeva nägema.
Ta küsis: „Õpetaja, miks ei täitu meie soovid kohe, kui me neid siiralt soovime?“
Õpetaja naeratas ja ütles: „Las ma jutustan sulle ühe loo.“
Elutarkuse vahetus
Õpetaja: „Kord nägi üks naine unes, et ta astus sisse imelisse kauplusesse. Leti taga seisis Jumal.
Naine hüüdis rõõmuga: „Issand… kas see oled tõesti sina?“
„Jah,“ vastas Jumal naeratades.
„Mida sinu käest osta saab?“
„Minult saab kõike.“
Naise silmad lõid särama.
„Siis anna mulle tervist…
õnne…
armastust…
edu…
rahu…
ja küllust.“
Jumal noogutas, läks tagaruumi ning tuli mõne hetke pärast tagasi väikese paberkarbiga.
Naine vaatas seda pettunult.
„Kas see ongi kõik?“
Jumal naeratas. „Kas sa siis ei teadnud…
minu kaupluses müüakse ainult seemneid?““
Õpilane küsis: „Õpetaja… miks seemneid?
Miks mitte kohe valmis õnne?“
Õpetaja vastas: „Sest armastust ei saa kellelegi kätte anda. Seda kasvatatakse.
Usaldust ei saa osta. Seda kĂĽlvatakse.
Rahu ei sĂĽnni kingitusena. Ta kasvab inimese sĂĽdames.
Ja tarkus ei ilmu üleöö. Ta idaneb kogemuste kaudu.“
Õpilane: „Kas siis kõik sõltub meist endist?“
Õpetaja: „Mitte kõik. Aga väga palju.
Jumal annab seemne. Kasvamise teekond usaldatakse inimesele.“
Õpilane: „Kas sellest piisab?“
Õpetaja: „Kas oled kunagi näinud tamme?
Kõik tema vägevus oli kord peidus ühes tillukeses tammetõrus.
Ka suurimad muutused algavad peaaegu märkamatult.“
Metafooriline tähendamissõna “Kaks kĂĽlvajat”
Kaks inimest said ühesuguse peotäie seemneid.
Esimene pani seemned sahtlisse.
„Kui tuleb õige aeg, siis külvan.“
Aastad möödusid.
Seemned kuivasid.
Teine läks samal päeval põllule.
Ta kobestas maad. KĂĽlvas. Kastis. Ootas.
Mõni seeme ei tärganud. Mõni kuivas. Aga enamik kasvas.
Aastate pärast oli tema põld täis vilja.
Esimene tuli ja küsis: „Kust sa selle kõik said?“
Teine vastas: „Samast kohast nagu sinagi.
Vahe oli ainult selles, et mina külvasin.“
Tarkusehetk
Õpetaja ütles: „Vanarahvas teadis: „Kes külvab, see lõikab.“
Aga nad teadsid veel midagi.
Nad ei läinud järgmisel hommikul põllule vilja otsima.
Nad usaldasid aega.
Kannatlikkus on samuti seeme.“
Ă•pilase taipamine
Õpilane jäi vaikseks.
Siis ütles ta: „Nüüd ma mõistan. Ma olen sageli palunud elult vilja…
aga jätnud seemned külvamata.“
Ă•petaja noogutas.
„Just. Paljud paluvad armastust. Aga unustavad ise armastada.
Paljud ootavad usaldust. Aga ei õpi ise usaldama.
Paljud tahavad rahu. Aga külvavad iga päev rahutust.
Elu annab vilja sellele, kes on valmis seemne eest hoolitsema.“
Elu ei anna meile tavaliselt valmis õnne.
Ta annab võimaluse õnne kasvatada.
Ta ei kingi valmis tarkust.
Ta kingib kogemused, millest tarkus võib sündida.
Ta ei ulata valmis armastust.
Ta annab südame, mis suudab armastama õppida.
Võib-olla seisnebki Jumala suurim kingitus selles, et Ta usaldab inimese kätte seemned.
Sest seemnes peitub alati rohkem, kui silm esmapilgul näeb.
„Mis inimene külvab, seda ta ka lõikab.“
— Galaatlastele 6:7
„Jumala riik on otsekui sinepiiva, mis on väiksem kõigist seemnetest, aga kasvab suureks puuks.“
— Markuse 4:30–32
„Kes pisaras külvavad, lõikavad hõiskamisega.“
— Laulud 126:5
Pärimustarkused
„Kes külvab, see lõikab.“
„Kes kannatab, see kaua elab.“
„Hea vili kasvab tasa.“
„Tuhande miili pikkune teekond algab ühest sammust.“
— Laozi
„Meie elu on see, milleks meie mõtted selle kujundavad.“
— Marcus Aurelius
Õpetaja pani peotäie seemneid õpilase peopessa ja ütles:
„Ära küsi iga päev, miks sa veel vilja ei näe. Küsi hoopis: millise seemne ma täna külvasin? Sest elu ei ehitata suurte imedega, vaid väikeste seemnetega, mida armastuse, kannatlikkuse ja usuga päev päeva järel kasvatatakse.“ 