🪻„Parim õpetaja näitab sulle sinu jõudu, mitte oma väge.”
— Laozi
🪻On õpetajaid, kes tulevad meie ellu nagu tuuled – korraks, aga pöördumatult.
Nad ei loo juuri, ei nõua truudust, ei sõlmi lepinguid.
Nad tulevad, kui hing on kĂĽps, mitte siis, kui ego mugav.
Nad ei ehita enda ümber altarid, vaid avavad ruumi, kus inimene saab ärgata.
Selline õpetaja ei jää elama sinu koju ega südamesse – sest tema töö pole sind enda külge siduda, vaid suunata sinna, kuhu sa oled määratud minema.
Ta ei taha austust, järgimist ega kummardamist – vaid seda, et sa muutuksid elus teadlikuks, erksaks, täiuslikumaks.
Sest Õpetaja ei ole asukas. Õpetaja on teeviit. Ja teeviit ei jää seisma sinna, kuhu sina alles lähed.
🪻 Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
Õpilane: „Õpetaja… miks te ei jää?
Miks te lähete alati ära, enne kui ma valmis olen?”
Õpetaja: „Sest ma ei ole tulnud elama sinu elu sisse. Ma olen tulnud äratama seda, mis on uinunud.”
Õpilane: „Aga kas te siis ei hooli? Kas te ei taha minuga olla?”
Õpetaja: (naeratades) „Hoolimine ei tähenda sidumist. Armastus ei tähenda omamist.”
Konstellatsioonitarkus: „Õpetaja ei saa võtta õpilase teed enda kanda.
Ta saab ainult näidata, kus suguvõsa varjud hoiavad õpilase sammu kinni.”
Ă•pilane: „Aga miks te ei sunni mind, ei juhi mind jõuga?”
Õpetaja: „Sest tarkus ei kasva vägivallas.
Ja tõeline õppimine algab siis, kui inimene liigub mitte käsu, vaid sisemise tõe läbi.”
Piiblitarkus: „Õpetaja istutab, Jumal kasvatab.”
— 1. Korintlastele 3:6
Õpilane: „Miks õpetaja peab olema kodutu? Miks te ei kinnita oma kohta minu elus?”
Õpetaja: „Sest õpetaja ei tule olema sinu majas, vaid sinu teel.
Tee ei vaja elanikke. Tee vajab käijaid.”
Ă•pilane: ”Aga äkki ma unustan teie õpetused?”
Õpetaja: „Kui teadmine on tõeline, siis ta ei vaja hoidmist – ta elab sinus.
Kui teadmine on vale, ei päästa seda ükski mäletamine.”
Sokrates: „Targad juhivad mitte vastustega, vaid küsimustega.”
🪻Tarkusehetk – õpetajalt: „Ära klammerdu selle juurde, kes sind äratas. Ärkamine on teekond, mitte side. Õpetaja ei ole tulnud sinu ellu elama. Ta on tulnud sind vabaks laskma.“
🪻 Õpilase taipamine: “Õpetaja… ma mõistsin lõpuks, et teie kohalolek polnud kingitus mulle — vaid minu tõeline muutumine on kingitus teile.
Te ei võta mu valu, te ei kanna mu koormat, te ei tee mu samme — te näitate mulle, et ma saan ise käia.”
Pärimustarkus: „Tuul ei jää põllule elama – aga ilma tuuleta ei puhka seeme.”
“Tõeline õpetaja ei anna sulle oma tõde,
vaid sütitab sinus sinu enda tõe.”
— Khalil Gibran
🪻Lõppmõtisklus: Õpetaja, kes jääb liiga kauaks, muutub varjuks.
Õpetaja, kes kogub jüngreid, kaotab õpilased.
Ă•petaja, kes vajab austust, ei kanna tarkust.
Seepärast parimad õpetajad tulevad nagu valgus: nad puudutavad, suunavad, äratavad – ja kaovad, enne kui ego jõuab neid kinni haarata.
Õpetaja ei otsi kodu õpilases.
Ta otsib vabanemist õpilases.
Ja kui see hetk saabub, siis pole vaja enam õpetajat, sest inimene ise on saanud valguseks, mis juhatab järgmisi.
„Tõeliselt tark õpetaja ei käsi sul astuda tema maja uste kaudu, vaid juhib sind sinu enda hinge uksele.” — Kahlil Gibran
🪻🪻🪻