Tuleringile – neile, kes on läinud, kes on siin, ja neile, kes veel tulevad.
Neli kokkulepet iseendaga on Lõuna-Mehhiko tolteekide iidsetel õpetustel tuginevad tarkused, mis aitavad ennast ja oma elu avada vabadusele, õnnele ja armastusele.
“See, millele suuname enda tähelepanu, määrab, millisena tajume maailma. Õppimine toimub läbi selle, et suuname millelegi tähelepanu ning teeme oma järelduse selle kohta, kuidas asjad toimivad – loome uskumuse millegi suhtes.
Lapsena ei saanud me enda uskumusi valida, vaid leppisime selle informatsiooniga, mida meie vanemad, kasvatajad ja sõbrad meile edastasid. Kui oleme millegagi nõus, siis ka usume seda.
Kuna enamus õpetusi põhineb sellel, mis on hea ja mis on halb, siis oleme õppinud andma asjadele (sealhulgas endale ja teistele) hinnangut. Tahe teha asju, mille eest kiidetakse ja vältida asju, mille pärast laidetakse, on viinud selleni, et püüame käituda nõnda, et teised meie tegevust heaks kiidaksid. Me kardame, et meid hüljatakse ja see hirm tekitab tunde, et ma pole piisavalt hea.
Ent kuivõrd tõesed on need uskumused, mille põhjal meie sisemine kohtunik meie tegudele hinnanguid annab? Inimeste suurim hirm on olla tõeliselt elus, väljendada seda, kes nad tõeliselt on. Mis kõige naljakam selle juures on see, et kogu elu vältel pole keegi teine teinud meile nii palju haiget, kui me ise. Kahetsuse ja muretsemise kaudu süvendame enda emotsionaalseid haavu.
Need piiravad kokkulepped (piiravad uskumused) röövivad meilt energiat. Selle energia taastamiseks on tarvis sõlmida uued edasiviivad kokkulepped iseendaga.
Need on äärmiselt lihtsad, ent sügavad põhimõtted.”
Esimene kokkulepe. Ole oma sõnades laitmatu!
“Iga inimene on võlur – sõnad on tema loitsud. Iga kord kui klatšime kedagi, loome musta energiat. Iga kord, kui ütleme midagi head, loome tervendavat energiat. Nii endale, kui ka teistele.
Laitmatu tähendab seda, et me ei tee iseendale kurja. Ühtlasi tähendab ka seda, et me ei tee teistele kurja. Me loobume hinnangutest ja süüdistustest ning võtame vastutuse enda sõnade ees.
• Ütlen seda, mida tõeliselt mõtlen. Ma ei pea leidma põhjendust või vabandust kasvõi selleks, et võiksin teisele inimesele öelda, et teda armastan.
• Kõnelen enda ja teiste hüvanguks. Loobun enda maha tegemisest ning teiste klatšimisest.
• Kasutan enda sõna jõudu tõe ja armastuse loomiseks. Iga sõna ja ütlusega külvan headust endas ja enda ümber.
Oleme laitmatud enda sõnades ja külvame viljakatesse meeltesse häid edasiviivaid sõnu ja ütlemisi.”
Teie kokkulepe. Ära võta midagi isiklikult!
“Teised ei tee asju Sinu pärast, nad teevad seda iseenda pärast. Kõik annavad endast parima lähtuvalt enda teadlikkuse tasemest. Lihtsalt teadlikkuse tasemed on erinevad.
• Teised ei tee asju minu pärast. Kui võtad asju isiklikult, võid kergesti solvuda teiste ütluste pärast ning enda kaitsmisega tekitada uusi konflikte.
• Teiste teod ja ütlused on nende reaalsuse projektsioon. Teiste ütlused minu kohta on nende arusaam nende maailmast, seega peegeldavad need rohkem seda, mida nad iseendast arvavad.
• Olen immuunne teiste arvamuste ja tegude suhtes, seega lasen lahti asjatutest kannatustest. Minu jaoks pole oluline, mida teised minust arvavad, sest ma tean, kes ma olen. Ma ei pea olema kõigi poolt aktsepteeritud.
Kusjuures isegi meie iseenda arvamus meist endast ei pruugi olla tõene, seega ei maksa ka seda liiga isiklikult võtta.
Kujundades tugeva harjumuse mitte võtta asju isiklikult, laseme lahti vihast, kadedusest, kurbusest – me ei anna nendele emotsioonidele enda psüühilist energiat ja need hääbuvad.”
Kolmas kokkulepe. Ära tee oletusi!
“Meil on kombeks teha oletusi kõige suhtes. Oletuste tegemise juures peitub probleem selles, et me kipume uskuma, et need ongi tõesed. Täpsustavate küsimuste küsimise asemel kipume tegema oletusi. Seejärel kaitseme neid oletusi, püüdes näidata, et keegi teine eksis.
• Küsin julgelt täpsustavaid küsimusi ja väljendan seda, mida tegelikult tahan. Mul on alati õigus küsida ja igaühel on alati õigus öelda “jah” või “ei”.
• Suhtlen inimestega parima selguse tasemel ja loobun arusaamatustest, kurbusest ja draamast. Tehtud oletuste tõttu saame asjadest valesti aru ja võtame seda isiklikult ning kõige selle tulemusena tekitame asjatut draamat.
Suurim oletus, mida inimestena teeme on oletus, et kõik näevad elu nagu meie. Me oletame, et teised mõtlevad, tunnevad ja hindavad nii nagu meie. Ühtlasi teeme oletusi iseenda kohta ja see tekitab sisemisi konflikte.
Loobun oletuste tegemisest ja olen vaba, et mõista tõde.”
Neljas kokkulepe. Anna endast alati parim
“Sinu parim muutub hetkest hetke. Kujundades harjumuse anda alati endast parim, muutub Sinu parim paremaks. Kui andsid endast parima, siis oled vaba kahetsustest ja süütundest.
Kui anname endast alati parima, siis tegutseme. Me ei pea selle tegevuse eest saama tasu või püüdma rangelt tulemust saavutada. Me lihtsalt armastame tegutseda. Andes alati endast parima, tuleb ka tasu.
Tegutsemine tähendab tõeliselt elamist. Mittetegutsemine kartmist. Tegutsemine tähendab riski võtmist, et minna ja väljendada enda unistust. Kõige õnnelikumad hetked on need, kus olen tõeline mina.
Me oleme sündinud õigusega olla õnnelik. Väljendame iseenda jumalikkust tõeliselt elus olemise ja armastuse kaudu. Olla ehe.
Ükskõik, millised on olud, lihtsalt annan endast parima.”
Kokkulepete ellu rakendamine
Sisemine kohtunik, ohver ja piiravad uskumused on justkui inimmeeltes pesitsevad parasiidid. Need parasiidid toituvad negatiivsetest emotsioonidest, mida tekitab hirm.
Vabaduse saavutame siis, kui parasiite enam ei toida – me saavutame kontrolli enda emotsioonide üle. Muutus algab teadlikkusest – märkame ja mõistame enda tegutsemist ning vajadusel korrigeerime seda, elades nelja kokkuleppe järgi.
Saad ise valida, mida uskuda ja mida mitte uskuda. Usu iseendasse ja täida meeled armastusega.
Don Miguel Ruiz “Neli kokkulepet. Tolteegi tarkuseraamat”
