„Kes tahab oma elu päästa, kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle.“
— Matteuse 16:25
„Kus tuli ei põle, seal kahaneb hing. Kes lõkkesse ei lisa puid, see jääb pimedusse.“
— Eesti pärimustarkus
„Kui jalad ainult tallatud radu mööda käivad, siis süda ei kuule enam metsa sosinat.“
— Kagu-Eesti rahvatarkus
„Kes kardab homset, see unustab külvata. Ja kui ei külva, siis kevadel ei idane.“
— Lõuna-Eesti põllutarkus
Sissejuhatus: Kus lõpeb harjumus ja algab elu?
Meie esivanemad uskusid, et elu kulgeb looduse rütmide järgi: kevad ei tule, kui maad ei kobestata, ja lõikus ei saabu, kui seemet mulda ei panda. Kuid vahel jääb inimene seisma justkui kivi otsa istuma – mitte väsimusest, vaid harjumusest.
See koht on mugavustsoon – soe, vaikne, tuttav, kuid elutu.
Nagu heinamaa, kus rohukasv on lakanud, aga karjane ei raatsi loomi kaugemale viia.
Nagu sadamas seisev paat, mille põhja kasvab vaikselt vetikas.
„Kui sa istud paigal, ei leia sa kunagi uusi marjakohti.“
— Vana metsatee tarkus
„Käed jäävad kangeks ja süda tuimaks, kui tuld ei puhu ega vikatit ei terita.“
— Pärimuse sõnum
Ka Pühakiri tuletab meelde: „Ärge muganduge selle maailma ajastu järgi, vaid muutuge meele uuendamise teel.“
— Roomlastele 12:2
Elutarkuse vahetus: Õpetaja ja Õpilane
Õpilane: Õpetaja, ma ei tunne valu, aga ka mitte elu. Päevad on ühesugused, nagu hallud korviga – ei sädet ega lõhna. Kas see ongi kõik?
Õpetaja: Sa oled jõudnud ränduri puhkepaika. Aga ära unusta: puhkepaik pole sihtkoht.
Mugavustsoon on nagu reheahju tuhk – soe küll, aga tuli seal enam ei ela.
Meie esivanemad uskusid, et kui lind vaikib kevadel, siis on kas külm või kurbus hinges. Nii ka inimesega – kui su hing ei laula, pole küsimus selles, et maailmas pole helisid. Küsimus on, kas sa oled ise veel häälestatud.
Õpilane: Aga ma ei tea, kuhu astuda. Tee on tundmatu. Ma ei taha eksida, nagu mõni, kes samblasse vajub.
Õpetaja: Eksimine on tee osa. Isegi karu poeg ei leia esimese korraga marjapõõsast.
Mõtle – kui meie vanavanemad poleks julgenud minna tundmatusse laande, ei teaks me täna, kus allikas on.
„Kes ei eksi, see ei õpi. Kes ei õpi, see jääb seisma.“
— Rahvatarkus
Ükski tee pole otse antud. Aga seisma jäämine on alati kindel kadu.
„Tee ei ilmu enne, kui samm on tehtud. Maa tuleb jala alla, mitte silma ette.“
— Setu vanasõna
Õpilane: Aga kui ma ei pea vastu? Kui tormid murravad mu?
Õpetaja: Puu, mille juured ulatuvad allikani, ei murdu isegi jäävihmas.
Mõtle pajule – ta paindub, aga ei murdu.
Elu pole mitte selles, kui sirge sa oled, vaid kui elus sa oled.
Kuula oma rahutust – see on nagu vete hääl kevadises kraavis.
Kui ta sind kõnetab, siis mine. Ära kõhkle, ära ootama jää.
„Parem astuda sohu kui jääda kivile närbuma.“
— Põhja-Eesti pärimus
Pärimuslik kokkuvõte: Sadama rahu või mere kutse?
Mugavustsoon on nagu laud, kus supp on jahtunud – sa tead maitset, aga nälg ei kao.
Elu on loodud liikumiseks – nii voolab veri, nii jookseb vesi, nii lendab lind.
Kui inimene jääb seisma oma hirmu või harjumuse taha, siis tema hing ei saa enam laiaks laotuda.
Meie pärimus räägib alati liikumisest – rändlinnust, kes naaseb, kuigi ei tea, mis ees ootab.
Kangelasest, kes lahkub kodust, et leida midagi, mille nime ta ei tea.
Kõigis neis lugudes on üks ja seesama jõud – kutse elule.
„Kes teele ei lähe, see ei leia ka tähte, mis juhatab.“
— Rahvalik tähendamissõna
Lõppsõna: Hing, mis ei liigu, ei laula
Kui hing ei liigu, siis ta jääb tasapisi vagaseks.
Kuni ühel hetkel ei tunne inimene enam, kas elab või lihtsalt kestab.
Kutsung võib tulla vaikselt – nagu tuuleõhk läbi kaselehtede. Või vali – nagu äike üle mäe.
Aga kui sa kuuled – siis mine.
Mitte kiirustades. Mitte kartmata.
Vaid austusega – sest elu ise kutsub sind liikuma.
„Kui süda ei leia teed, siis küsigu metsalt, mitte linnalt.“
— Lõuna-Eesti rahvatarkus
Lõputarkused – nagu tulised sütega sõnad
„Ma panen su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse – vali siis elu.“
— 5. Moosese 30:19
„Seisev vesi jääb seisma ka hinges. Liikumine toob selguse.“
— Pärimustarkus
„Ära oota, et tee sind kutsub. Sina oledki tee, mis avaneb sammudes.“
— Laozi
„Küsi endalt iga päev: kas see, mida ma täna teen, kasvatab elu või varjutab seda?“
— Sufi tarkus
„Tuld peab toitma. Ja hing vajab liikumist, et laul tagasi tuleks.“
— Eesti pärimuse hääl
