MĂ”ni eluhetk on nii kĂ”nekas, et jÀÀb kumisema lĂ€bi sajandite. Diogenese ja Aleksander Suure kohtumine ei ole ainult ajalugu â see on meeldetuletus igale inimesele, et tĂ”eline vĂ€gi ei asu troonil, vaid sĂŒdames. See lugu ei rÀÀgi ainult vaesusest ja rikkusest, vaid sellest, mis on inimese tĂ”eline vara.
Ăpetaja ja Ă”pilane â vestlus vabaduse ja rahulolu jĂ”ust
Ăpilane: Ăpetaja, kas tĂ”esti vĂ”ib inimene olla rikas ilma midagi omamata?
Ăpetaja: Jah, kui ta on vaba ihalustest. Vaata Diogenest â ta omas ainult mantlit ja kotti, kuid ta hing oli kerge. Ta ei kandnud muresid, mida kannavad need, kelle vara vajab kaitsmist. Ta oli oma vaesuses vabam kui keiser oma krooniga.
“Vaene pole see, kel vĂ€he on, vaid see, kes palju tarvitab.” â Seneca
Ăpilane: Aga miks ei vĂ”tnud Diogenes midagi vastu, kui Aleksander talle kĂ”ike pakkus?
Ăpetaja: Sest tĂ”eline tark ei mĂŒĂŒ oma rahu. Kui sul on piisavalt, siis ei ole sul vajadust rohkem tahta. Diogenes teadis, et kui ta vĂ”tab, siis ta kuulub sellele, kellelt ta vĂ”ttis. Ta ei tahtnud kuuluda kellelegi â ta tahtis kuuluda iseendale.
âRikas on see, kel pole midagi kaotada.â â Hiina vanasĂ”na
Ăpilane: Miks see kuningas teda ĂŒldse otsima lĂ€ks?
Ăpetaja: Aleksander oli vallutanud maid, kuid ta ei olnud vallutanud iseennast. Ta otsis tĂ”elist inimest, kelle sees on rahu ja vabadus, sest ta ei leidnud seda endas. Diogenese rahu peegeldas talle tema enda rahutust.
Ăpilane: Kas mĂ”ttetarkust saab elada tĂ€napĂ€evalgi?
Ăpetaja: Kui oskad hinnata vaikust rohkem kui tunnustust, rahulolu rohkem kui kiirust, ja pĂ€ikesevalgust rohkem kui kullakuhja, siis elab mĂ”ttetarkus sinus. Nii nagu Diogenes ĂŒtles: âAstu kĂ”rvale, Ă€ra varja mulle pĂ€ikest.â
See lugu Ôpetab, et mitte kogu vÀgi ei tule mÔÔga ja krooni kaudu. TÔeline suurus on see, kui sul ei ole midagi tarvis, sest su hing on juba tÀis. Diogenes Ôpetas meile, et inimene, kes ei taha midagi, on inimene, kellele kuulub kÔik.
âKui olete poliitikule, riigimehele vĂ”i veelgi enam keisrile vĂ”lgu, olete kaotanud oma vĂ”ime vabalt rÀÀkida ja vabalt tegutseda.â â Piering
Diogenes ei palunud midagi, kuid ta andis kuningale midagi hindamatut â peegelduse. IgaĂŒks meist seisab vahel nagu Aleksander Diogenese ees â silmitsi valikuga, kas pĂŒĂŒelda veel enama poole vĂ”i leppida sĂŒgava rahuloluga sellest, mis juba on.
MÔtle hetkeks: kas sa seisad pÀikesevalguses vÔi varjad seda kellelegi?
âĂnnelik pole see, kellel on palju, vaid see, kellel on piisavalt.â â Elutarkus
#Elutarkusevahetus![]()

