MĂ”ni ootab, et elu annaks loa. MĂ”ni ootab, et tunneks end valmis. MĂ”ni ootab, kuni kohustused on tĂ€idetud, kuni lapsed on suured, kuni aeg on kĂŒps, kuni keegi teine ĂŒtleb: âNĂŒĂŒd on Ă”ige aeg olla sina ise.â
Aga tĂ”de on lihtne â homsed pĂ€evad ei alga kunagi. Elu sĂŒnnib alati tĂ€na.
Me ei pea ootama, et olla pĂ€riselt kohal oma elus. Meil tuleb vaid lubada endal kuulata seda hÀÀlt, mis ĂŒtleb: âSelleks, kes sa oled, on praegu parim aeg.â
Dialoog Ôpetaja ja Ôpilase vahel
Ăpilane (murelikult): Ma tunnen, et mu elu pole pĂ€riselt minu oma. Ma teen, mida peab⊠ja jĂ€tan tegemata, mida igatsen. Aga Ă€kki varsti tuleb aeg, mil saan elada nii, nagu pĂ€riselt tahan?
Ăpetaja (rahulikult): Kaua sa ootad veel luba iseendaks saada?
Ăpilane: Kuni⊠kĂ”ik on valmis? Kuni elu on rahulikum? Kuni teised mind mĂ”istavad?
Ăpetaja (naeratab kurvalt): Suurim illusioon, mille inimesed endale seavad, on see: âKunagi tuleb sobiv hetk, mil kĂ”ik on lihtne.â
Aga seda hetke pole â sest iga uus pĂ€ev on lihtsalt tĂ€na.
âĂra ela elu mustandina, oodates puhast lehte. Elu on otse-eetris.â
â Anatole France
Ăpilane: Aga mul on kohustused, ootused, vastutus. Kas pole isekas elada oma unistuste jĂ€rgi?
Ăpetaja: Isekas on jĂ€tta elamata see elu, mille jaoks sa oled loodud.
Sest kui sa kuulad oma sisemist hÀÀlt, muutuvad ka su kohustused kergemaks â need on siis kantud tĂ”est, mitte raskusest.
âKes leiab elu enda sees, kannab selle valgust kĂ”igile, kellega ta kohtub.â
â Kahlil Gibran
Ăpilane: Aga mis siis, kui ma kahetsen? Kui kĂ”ik lĂ€heb valesti?
Ăpetaja: Kahetsus ei tule sellest, et proovisid elada pĂ€riselt.
Kahetsus tuleb sellest, et jÀtsid proovimata.
âĂra kĂŒsi, kas on Ă”ige aeg. KĂŒsi, kas oled elus.â
â SĂžren Kierkegaard
PĂ€rimuslik vahepeegeldus
Eesti vanarahvas ĂŒtles: âHomme on see pĂ€ev, mida laisk ei karda ja arg ei kasuta.â
Meie esivanemad tundsid hÀsti aja ringlust.
PĂ€ev oli pĂŒha â igas hetkes oli elu.
Kes ei vÔtnud pÀevast pÀikest, see ei saanud ka viljast vilja.
Piiblitarkus
âVaata, nĂŒĂŒd on soodus aeg! Vaata, nĂŒĂŒd on pÀÀstepĂ€ev!â
â 2. Korintlastele 6:2
Ei pea ootama Àratust, et Àrgata.
Issand ei lase end ajast dikteerida â tema kutse on alati praeguses hetkes.
âĂrka, kes sa magad, ja tĂ”use ĂŒles surnuist â ja Kristus valgustab sind!â
â Efeslastele 5:14
TÔeline muutus ei alga suurte plaanide, vaid vÀikeste valikutega:
âKas ma hingan sĂŒgavamalt?â
âKas ma teen tĂ€na midagi, mis toidab mu hinge?â
âKas ma kuulan oma tĂ”elist sisemist hÀÀlt?â
Sest kui sa elad tÀna tÔes, ei pea sa homme enam otsima julgust.
âĂkski pĂ€ev ei ole homme. Iga pĂ€ev on uus vĂ”imalus öelda elule: siin ma olen.â
â Ajatu tarkus![]()
#elutarkusevahetus![]()

