âTarkus ei ole omand, vaid osalus. Ăra istu ukse taga, kui su nimi on kirjutatud sissepÀÀsule.â
Vanarahvas teadis rÀÀkida: âSuurim kohtumĂ”istja elab inimese enda sĂŒdames.â
Sinna ei pÀÀse ĂŒkski vÔÔras pilk, ent just seal sĂŒnnib tĂ”eline selgus ja lepituse jĂ”ud.
Eesti pĂ€rimus meenutab, et iga hing, kes Ă€rkab, Ă€ratab endas ka vana laulu â laulu, mida on lauldud ennemuiste, tule ÀÀres, mĂ”tetes ja vaikuses. See laul ei ole kellegi oma, kuid kuulub igaĂŒhele, kes teda kuuleb.
Just siin astuvad meile kĂ”rvale ka filosoofid ja mĂ”tlejad, kelle hÀÀl kĂ”lab ĂŒle sajandite. Nad ei istu meie kĂ”rval lihas ja luus, kuid kui me meenutame nende sĂ”nu, on tunne, nagu nad oleksid meie lauas. See ongi tarkuse âteine eluâ â filosoofide ja pĂ€rimuse hÀÀl, mis pĂ”imub meie enda kogemusse, luues koori, mis kĂ”lab sĂŒgavamalt kui ĂŒkski hÀÀl ĂŒksi.
đŻïž Anatole France on öelnud: âĂrge pidage end kutsumata kĂŒlaliseks tarkade pidusöögil. Asuge seal oma kohale. Ning kui seisate silm silma vastu kĂ”igi aegade ning rahvaste luuletajate, teadlaste, kunstnike ja ajaloolaste kauni loominguga, avaneb teie pilgule uus, senitundmatu silmapiir.â
đ Elutarkuse vahetus
đšâđ Ăpilane: âĂpetaja, ma olen lugenud suurte mĂ”tlejate sĂ”nu, kuulanud vaimseid Ă”petajaid… aga ma ei tunne, et mul oleks nende kĂ”rval kohta.â
đšâđ« Ăpetaja: âKas sa arvad, et need, kellest said sinu eeskujud, sĂŒndisid teadjatena? Ei. Nad kuulasid. Nad vaatasid. Nad kĂ”ndisid iseendas. Ja just see tee â sisemine, mitte vĂ€line â tegi neist kaaslased, mitte kaugused.â
đšâđ Ăpilane: âAga ma ei tunne end piisavana nende mĂ”tete kĂ”rvale. Mul ei ole tarkust, mida jagada.â
đšâđ« Ăpetaja: âTarkus ei ole see, mida sa ĂŒtled. See on see, kuidas sa kuulad. Kui sa kuulad avatud sĂŒdamega, siis osaled juba laua juures. See on vaikne toit â tĂ€is kohalolu, mitte kuulsust.â
đšâđ Ăpilane: âKas ma siis vĂ”in istuda lauda, isegi kui ma pole veel kĂ”ike mĂ”istnud?â
đšâđ« Ăpetaja: âMitte ainult vĂ”id. Sa oled oodatud. Sinu kohalolu loob uusi tĂ€hendusi vanadesse lugudesse. Kui sa kirjutad, mĂ”tled, kĂŒsid â sa ei ole mitte lugeja, vaid kaasautor.â
đŻïž Rumi sosistab kaugelt: âKui sa kord kuuled vaimset laulu, ei saa sa enam teeselda, et ei tunne viisi.â
đż RĂ€nnak kuue sammu kaudu
đšâđ Ăpilane: âĂpetaja, kui ma istun tarkade lauda, kuhu mind siis juhitakse? Milline on see tee?â
đšâđ« Ăpetaja: âSee tee ei ole sirge. See on samm-sammuline. Iga samm avab uue ukse. Tule, kĂ€ime need koos lĂ€bi.â
1. samm â Selgus
âMeie elu on see, millest meie mĂ”tted selle teevad.â â Marcus Aurelius
đšâđ« Ăpetaja: âKas sa tead, mida sa tĂ”eliselt tahad, vĂ”i on su mĂ”tted hajevil nagu tuul?â
đšâđ Ăpilane: âSageli hajevil… Ja siis ma ekslen.â
đšâđ« Ăpetaja: âSelgus ei ole kĂ”igi vastuste teadmine, vaid ĂŒhe tĂ”ese hÀÀle kuulamine.â
âš Vahepeegeldus: Kui mĂ”tted saavad selgemaks, hakkab sĂŒda looma sisemisi pilte. Nii sĂŒnnib tee jĂ€rgmine aste â kujutlus.
2. samm â Kujutlus
âKujutlus on olulisem kui teadmine. Teadmine on piiratud, kujutlus haarab tervet maailma.â â Albert Einstein
đšâđ« Ăpetaja: âKui nĂ€ed oma soovi juba sĂŒndinuna, siis hing hakkab sinna poole astuma. Milline pilt sinu sĂŒdames juba elab?â
đšâđ Ăpilane: âPilt, mida ma kardan vĂ€lja öelda, et mitte pettuda.â
đšâđ« Ăpetaja: âĂra karda pilti. Pilt on tee seeme.â
âš Vahepeegeldus: Kujutlus vajab sĂ”nu, mis teda toetavad. SĂ”nad on purjed, mis kannavad pilti edasi â see on jĂ€rgmine samm.
3. samm â SĂ”na
âInimene on oma mĂ”tete tulemus. See, mida ta mĂ”tleb, seda ta saab.â â Buddha
đšâđ« Ăpetaja: âMilliseid sĂ”nu kordad endale iga pĂ€ev? Need on purjed, mis mÀÀravad, kuhu jĂ”uad.â
đšâđ Ăpilane: âMĂ”nikord ĂŒtlen endale, et ma ei saa hakkama.â
đšâđ« Ăpetaja: âJa siis sa ei saagi. Kui ĂŒtled: ma astun â siis sa astud.â
âš Vahepeegeldus: Kuid sĂ”na ĂŒksi ei loo teed. TĂ”eline tee sĂŒnnib liikumisest. SeepĂ€rast vajame vĂ€ikseid samme.
4. samm â VĂ€ike samm
âTee ei teki ootamisega â tee sĂŒnnib kĂ€imisega.â â Antonio Machado
đšâđ« Ăpetaja: âMida saaksid teha juba tĂ€na, et ĂŒks killuke sinu teest sĂŒnniks?â
đšâđ Ăpilane: âVĂ”ib-olla kirjutada ĂŒks rida. VĂ”i teha ĂŒks vĂ€ike heategu.â
đšâđ« Ăpetaja: âJust see on tee algus. Iga samm toob jĂ€rgmise.â
⚠Vahepeegeldus: Sammud ilma usuta vÀsitavad. SeepÀrast vajab tee jÀrgmise kandjana usku ja kannatlikkust.
5. samm â Usk ja kannatlikkus
âKannatlikkus on tarkuse kaaslane.â â PĂŒha Augustinus
đšâđ« Ăpetaja: âKas usud, et aeg on sinu liitlane vĂ”i vastane?â
đšâđ Ăpilane: âSageli tundub ta vastane â ma tahan kĂ”ike kohe.â
đšâđ« Ăpetaja: âAeg ei vĂ”itle sinu vastu. Ta Ă”petab sind kĂŒpsema. Nii nagu puu ei kiirusta viljuma, nii ka sinu tee vajab aega.â
âš Vahepeegeldus: Kui usaldus on loodud, saab inimene seista rahus iseendaga. See viib viimase sammuni â kooskĂ”lan
6. samm â KooskĂ”la
âSee, kes elab kooskĂ”las iseendaga, elab kooskĂ”las universumiga.â â Marcus Aurelius
đšâđ« Ăpetaja: âKui kĂ”ik sammud on astutud, jÀÀb ĂŒks kĂŒsimus: kas sa oled oma sĂŒdamega rahus?â
đšâđ Ăpilane: âKui olen rahus, siis tundub maailm ka rahus.â
đšâđ« Ăpetaja: âSee ongi viimane samm â kooskĂ”la. Mitte vĂ€ljast, vaid seest.â
đ LĂ”ppsĂ”na
Tarkade laud ei ole suletud ring, vaid elav vool. Seal ei mÔÔdeta teadmisi, vaid kohalolu. Iga samm â selgus, kujutlus, sĂ”na, vĂ€ike samm, usk ja kooskĂ”la â on kutse hingelt, mis tahab laulda oma laulu.
đż PĂ€rimus ja filosoofid sosistavad sama: âKes sĂŒdame avab, see maailma parandab.â
âKĂ”ik, mida tĂ”eliselt vajad, tuleb sinuni vaikuse kaudu.â â Meister Eckhart
Ja nii kasvab see laud iga sĂŒdamest Ă€rganud kuulajaga. Seal on alati ĂŒks koht veel vaba. Sellel on sinu nimi.

