💖Armastus, mis sĂŒnnib kĂŒllusest

Inimese suurim igatsus on armastus. Ometi eksib ta sageli selle otsingul, ajades segamini vajaduse ja tĂ”elise armastuse. Kui sĂŒda on tĂŒhi, siis otsitakse kedagi, kes tĂ€idaks seda tĂŒhimikku. Selline seotus ei pĂ”hine armastusel, vaid hirmul ĂŒksinduse ees.

Tarkused lĂ€bi aegade kinnitavad: keegi teine ei saa tĂ€ita seda, mis jÀÀb meis endis tĂ€itmata. Armastus ei sĂŒnni puudusest, vaid kĂŒllusest – see on valgus, mis voolab sĂŒdamest, mis on juba rahu, tĂ€nulikkuse ja elu allikaga ĂŒhenduses. Alles siis saab armastust kinkida puhtal kujul, ilma siduvate ootuste ja tingimusteta.

💖Õpetaja ja Ă”pilase vestlus

Õpilane: Õpetaja, miks öeldakse, et inimesed tunnevad end seest tĂŒhjana ja tormavad seda tĂŒhimikku kellegagi tĂ€itma? Kas see polegi armastus?

Õpetaja: Ei, see pole armastus. See on vajadus. SĂžren Kierkegaard ĂŒtles: „Kes otsib teises oma puuduse tĂ€itmist, ei armasta, vaid kasutab.“

Õpilane: Aga miks inimesed seda teevad?

Õpetaja: Sest nad ei tunne omaenda sĂŒdame allikat. Platon ĂŒtles: „Armastus ei ole vajadus, vaid ĂŒlejÀÀk – see, mis voolab tĂ€is saanud sĂŒdamest.“ Kui sĂŒda on tĂŒhi, ei saa ta tĂ”eliselt kinkida.

Õpilane: Siis tuleb kĂ”igepealt Ă”ppida iseennast armastama?

Õpetaja: Just. Piibel ĂŒtleb: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.“ (Mk 12:31). Kui iseennast ei armasta, ei saa ka ligimest tĂ”eliselt armastada.

Õpilane: Aga kuidas tĂ€ita see sisemine tĂŒhjus?

Õpetaja: Jeesus ĂŒtles: „Kes joob vett, mida mina talle annan, ei janune iialgi.“ (Jh 4:14). See vesi on sisemine rahu ja jumalik kohalolu. Eesti vanarahvas ĂŒtleb: „TĂŒhi kott ei seisa pĂŒsti.“ SeepĂ€rast tuleb enne sĂŒda tĂ€ita valguse ja headusega.

Õpilane: Kui ma leian selle valguse, kas siis mu armastus muutub?

Õpetaja: Muidugi. Erich Fromm ĂŒtles: „TĂ”eline armastus on siis, kui rÔÔmustad teise olemasolu ĂŒle, mitte ei haarata temast oma tĂŒhjuse tĂ€iteks.“ Ja Epiktetos lisas: „Õnnelik inimene on see, kes vajab kĂ”ige vĂ€hem, sest tema kĂŒllus on juba temas endas.“

Õpilane: Aga kas see pole siis isekus, kui ma kĂ”igepealt endaga tegelen?

Õpetaja: Ei, see on tarkus. Oscar Wilde tuletas meelde: „Enese armastamine on algus eluaegsele romansile.“ Ja eesti rahvatarkus ĂŒtleb: „Kes end armastab, sel on, mida jagada.“ Ainult tĂ€is sĂŒda saab kinkida, ainult tugev puu saab vilja kanda.

Õpilane: Nii et tĂ”eline armastus ei tĂ€ida tĂŒhjust, vaid voolab kĂŒllusest?

Õpetaja: Just. Armastus on jagamine, mitte puuduse kustutamine. See on valgus, mis voolab sĂŒdamest, mis on juba tĂ€idetud rahu ja Jumala kohaloluga.

💖KokkuvĂ”te

TĂ”eline armastus ei ole haare teise jĂ€rele, et vaigistada sisemist tĂŒhjust. See on elav allikas, mis voolab sĂŒdamest, mis on juba tĂ€idetud valguse ja rahuga. Filosoofid, Piibel ja pĂ€rimus kinnitavad: kĂ”igepealt tuleb pöörduda iseenda sĂŒdamesse, leida sealt kĂŒlluse allikas ja armastada iseennast. Alles siis muutub armastus puhtaks andmiseks, rÔÔmuks ja vabaduseks.

TĂŒhjus otsib tĂ€itmist, kĂŒllus otsib jagamist. Ja ainult kĂŒllusest sĂŒndinud armastus on tĂ”eline armastus. 💖

#elutarkusevahetus

Ostukorv