Inimese suurim igatsus on armastus. Ometi eksib ta sageli selle otsingul, ajades segamini vajaduse ja tĂ”elise armastuse. Kui sĂŒda on tĂŒhi, siis otsitakse kedagi, kes tĂ€idaks seda tĂŒhimikku. Selline seotus ei pĂ”hine armastusel, vaid hirmul ĂŒksinduse ees.
Tarkused lĂ€bi aegade kinnitavad: keegi teine ei saa tĂ€ita seda, mis jÀÀb meis endis tĂ€itmata. Armastus ei sĂŒnni puudusest, vaid kĂŒllusest â see on valgus, mis voolab sĂŒdamest, mis on juba rahu, tĂ€nulikkuse ja elu allikaga ĂŒhenduses. Alles siis saab armastust kinkida puhtal kujul, ilma siduvate ootuste ja tingimusteta.
đĂpetaja ja Ă”pilase vestlus
Ăpilane: Ăpetaja, miks öeldakse, et inimesed tunnevad end seest tĂŒhjana ja tormavad seda tĂŒhimikku kellegagi tĂ€itma? Kas see polegi armastus?
Ăpetaja: Ei, see pole armastus. See on vajadus. SĂžren Kierkegaard ĂŒtles: âKes otsib teises oma puuduse tĂ€itmist, ei armasta, vaid kasutab.â
Ăpilane: Aga miks inimesed seda teevad?
Ăpetaja: Sest nad ei tunne omaenda sĂŒdame allikat. Platon ĂŒtles: âArmastus ei ole vajadus, vaid ĂŒlejÀÀk â see, mis voolab tĂ€is saanud sĂŒdamest.â Kui sĂŒda on tĂŒhi, ei saa ta tĂ”eliselt kinkida.
Ăpilane: Siis tuleb kĂ”igepealt Ă”ppida iseennast armastama?
Ăpetaja: Just. Piibel ĂŒtleb: âArmasta oma ligimest nagu iseennast.â (Mk 12:31). Kui iseennast ei armasta, ei saa ka ligimest tĂ”eliselt armastada.
Ăpilane: Aga kuidas tĂ€ita see sisemine tĂŒhjus?
Ăpetaja: Jeesus ĂŒtles: âKes joob vett, mida mina talle annan, ei janune iialgi.â (Jh 4:14). See vesi on sisemine rahu ja jumalik kohalolu. Eesti vanarahvas ĂŒtleb: âTĂŒhi kott ei seisa pĂŒsti.â SeepĂ€rast tuleb enne sĂŒda tĂ€ita valguse ja headusega.
Ăpilane: Kui ma leian selle valguse, kas siis mu armastus muutub?
Ăpetaja: Muidugi. Erich Fromm ĂŒtles: âTĂ”eline armastus on siis, kui rÔÔmustad teise olemasolu ĂŒle, mitte ei haarata temast oma tĂŒhjuse tĂ€iteks.â Ja Epiktetos lisas: âĂnnelik inimene on see, kes vajab kĂ”ige vĂ€hem, sest tema kĂŒllus on juba temas endas.â
Ăpilane: Aga kas see pole siis isekus, kui ma kĂ”igepealt endaga tegelen?
Ăpetaja: Ei, see on tarkus. Oscar Wilde tuletas meelde: âEnese armastamine on algus eluaegsele romansile.â Ja eesti rahvatarkus ĂŒtleb: âKes end armastab, sel on, mida jagada.â Ainult tĂ€is sĂŒda saab kinkida, ainult tugev puu saab vilja kanda.
Ăpilane: Nii et tĂ”eline armastus ei tĂ€ida tĂŒhjust, vaid voolab kĂŒllusest?
Ăpetaja: Just. Armastus on jagamine, mitte puuduse kustutamine. See on valgus, mis voolab sĂŒdamest, mis on juba tĂ€idetud rahu ja Jumala kohaloluga.
đKokkuvĂ”te
TĂ”eline armastus ei ole haare teise jĂ€rele, et vaigistada sisemist tĂŒhjust. See on elav allikas, mis voolab sĂŒdamest, mis on juba tĂ€idetud valguse ja rahuga. Filosoofid, Piibel ja pĂ€rimus kinnitavad: kĂ”igepealt tuleb pöörduda iseenda sĂŒdamesse, leida sealt kĂŒlluse allikas ja armastada iseennast. Alles siis muutub armastus puhtaks andmiseks, rÔÔmuks ja vabaduseks.
TĂŒhjus otsib tĂ€itmist, kĂŒllus otsib jagamist. Ja ainult kĂŒllusest sĂŒndinud armastus on tĂ”eline armastus. đ
#elutarkusevahetus

