âKui ma olen nĂ€inud kaugemale, siis ainult seetĂ”ttu, et olen seisnud hiiglaste Ă”lgadel.â â Isaac Newton
đSissejuhatus
Filosoofid ja mĂ”tlejad, kes on elanud sajandeid enne meid, kĂ”nelevad ikka â nende sĂ”nad on nagu kaja, mis ei vaibu ajas. Kui pĂ”imime nende tarkuse omaenda lugudesse, muutuvad nad taas elavaks vestluskaaslasteks. Me kĂ”ik rÀÀgime maailmast lĂ€bi oma kogemuse, harjumuste ja âprogrammideâ â loetud raamatud, kuuldud sĂ”nad, nĂ€htud olukorrad ja isiklikud tunded. Nii sĂŒnnib tarkus kui ĂŒhislaul â kord on selles rohkem oma hÀÀlt, kord rohkem teiste kaja.
đElutarkuse vahetus
đšâđ Ăpilane: Ăpetaja, kas inimene, kes jagab mĂ”tteid, mis ei pĂ€rine tema isiklikust kogemusest, on rumal? VĂ”i on see mĂ€rk, et ta otsib?
đšâđ« Ăpetaja: Rumalus ei seisne mitte selles, et sa jagad teiste sĂ”nu, vaid selles, kui sa ei otsi ĂŒldse. Sokrates ĂŒtles: âTĂ”eline tarkus seisneb teadmisel, et sa ei tea midagi.â Just see teadmine avab sĂŒdame Ă”ppimisele.
đšâđ Ăpilane: Aga kuidas eristada tarkust targutamisest? Paljud ju kordavad, ilma et nad pĂ€riselt mĂ”istaksid.
đšâđ« Ăpetaja: See on Ă”ige kĂŒsimus. Tarkus sĂŒnnib siis, kui sĂ”na kohtub eluga. Kui inimene julgeb vaikida, mĂ”elda ja lasta sĂ”nal oma sĂŒdamesse langeda, saab see seeme vilja kanda. Vanarahvas ĂŒtles: âTark ei rÀÀgi enne, kui ta on jĂ€rele mĂ”elnud.â Targutamine aga on nagu koolijĂŒts, kes vuristab vastust ilma kĂŒsimust mĂ”istmata.
đšâđ Ăpilane: Nii et ka teised mĂ”tted vĂ”ivad saada minu omaks, kui ma elan need lĂ€bi?
đšâđ« Ăpetaja: Just. Aristoteles meenutas: âInimene ei Ă”pi mitte siis, kui talle öeldakse, vaid siis, kui ta on valmis nĂ€gema.â Kui sa elad kuuldud sĂ”na lĂ€bi, saab see sinu kogemuseks. Konstellatsioonide tarkus ĂŒtleb samuti â iga sĂ”na ja lugu on nagu seeme, mis langeb erinevasse pinnasesse. MĂ”nes kohas kasvab see kiiresti, mĂ”nes jÀÀb see tĂŒkiks ajaks uinuma, kuid potentsiaal jÀÀb alati alles.
đšâđ Ăpilane: Aga miks mĂ”ni peab teiste tarkuse jagamist targutamiseks?
đšâđ« Ăpetaja: Sest ta nĂ€eb vĂ”ib-olla enda peeglit. Kui keegi kordab ainult teiste sĂ”nu ilma oma elu puudutuseta, vĂ”ib see tunduda tĂŒhi. Kuid kui inimene jagab otsingus olles, on see pigem nagu teekonna mĂ€rk. Eesti pĂ€rimus ĂŒtleb: âĂppimine ei tee kellelegi liiga.â Iga samm â ka kordamine â vĂ”ib olla sillaks sĂŒgavamale mĂ”istmisele.
đ Vahepeegeldus
Ăpilane jĂ€i vaikseks. Ta mĂ”istis, et tarkus ei pea alati algama temast endast. MĂ”nikord on see nagu tuli, mille keegi teine sĂŒĂŒtab, aga mille leegis ta peab ise soojenema.
đKokkuvĂ”te
Tarkus ei piirdu ainult isikliku kogemusega. See on elav voog, kus pÔimuvad meie enda teod, teiste mÔtted ja ajatu pÀrimus.
đ Rumal on see, kes ei otsi.
đ Targutaja on see, kes ei lase sĂ”nal end muuta.
đ Tark on see, kes kuulab, mĂ”tleb, elab ja jagab.
Nii saavad teiste sĂ”nadest meie enda kogemuse viljad â ja igaĂŒks meist saab laulda oma hÀÀlt suuremas kooris, kus kĂ”lavad koos filosoofide, pĂ€rimuse ja elu enda hÀÀl.đđ€đ€
#elutarkusevahetus

