🪻„Pesast lahkumine ei ole põgenemine, vaid ärkamine.“
— Arnaldo Daguiso Guevarra
🪻 Sissejuhatus: Igal inimesel on oma „pesa“ — tuttav harjumus, turvatunne, roll, millesse on mugav jääda.
Pesa ei ole halb. Ta on kasvulava.
Aga ta ei ole lõpppunkt.
Nii nagu lind ei sĂĽnni pesa jaoks, ei sĂĽnni ka inimene mugavuse jaoks.
Lind sĂĽnnib lendamiseks.
Ja inimene — elamiseks, mitte varjul püsimiseks.
Pesa annab soojust, ent seal ei kasva tiivad.
Tiivad kasvavad siis, kui inimene julgeb astuda sinna, kus maapind lõpeb ja algab õhk.
🪻Dialoog: õpetaja ja õpilane
Õpilane: Õpetaja… miks peab pesast lahkuma? Kas pole lihtsam jääda sinna, kus on turvaline ja tuttav?
Õpetaja: Jääda on lihtne.
Kasvada — see on teine teekond.
Ă•pilane: Aga hirm ju hoiab. Mis siis, kui ma ei lenda, vaid kukun?
Õpetaja: Kõik, kes on lennanud, on esimesel hetkel kukkunud.
Ainult need, kes ei proovi, ei kuku kunagi — aga nad ei saa ka teada, mis tunne on lennata.
Ă•pilane: Nii et hirm on osa teekonnast?
Ă•petaja: Jah.
Hirm ütleb: „Sa oled ukse juures.“
Aga julgus ütleb: „Astume edasi.“
Ă•pilane: Mis on pesast lahkumine inimeste maailmas?
Ă•petaja: See on loobumine rollidest, mis enam ei teeni.
– See on mugavustsoonist väljumine.
– See on lahtilaskmine.
– See on tõe valimine hirmu asemel.
– See on iseendaks saamine.
Ă•pilane: Aga kui ma lahkun, kas ma kaotan siis oma kodu?
Õpetaja: Ei. Pesast lahkumine tähendab: sa võtad oma kodu kaasa enda sisse.
Sest tõeline kodu ei ole koht, vaid teadmine: „Ma olen valmis kasvama.“
Søren Kierkegaard: „Hüppamine on kartlikule inimesele hullus, aga julgele inimesele lugu, mis muudab tema elu.“
Õpetaja: Pesast lahkumine on täpselt see hüpe.
Rumi: „Sa oled loodud tantsima tuules, mitte istuma puu all kogu elu.“
Õpetaja: Me ei ole mõeldud vaikseteks oksakülalisteks — meis on taeva kutse.
Eesti pärimus: „Kes pesa külge jääb, seda tabab tormi esimene hoog.“
Õpetaja: Liikumine hoiab elus; kinnijäämine tekitab murdumise.
🪻Tarkusehetk — õpetajalt: „Kui sa lahkud pesast, saad aru: sa ei ole mitte väike lind, kes otsib taevast — sa oled taevas, kes ootab lendu.“
🪻Õpilase taipamine: Ma mõistan nüüd…
Pesa polnud vangla, vaid kutse.
Ta oli koht, mis valmistas mind ette.
Ja kui ma sammugi ei tee, ei juhtu midagi.
Aga kui ma teen esimese sammu — kas või väriseva — muutub minu maailm suuremaks.
Ja võib-olla… võib-olla suudan ka mina lennata.
„Lind ei küsi tuulelt luba tõusta — ta lihtsalt tõuseb.“
— Eesti vanasõna
🪻 Lõppmõtisklus: Pesast lahkumine on alati valik: hirm või vabadus.
Alguses tundub, et maa kaob alt.
Aga tegelikult kaob ainult see, mis sind väikseks hoidis.
Kui inimene julgeb astuda pesast välja —
mitte uhkuse, vaid tõe pärast —
siis algab tema tõeline elu.
Inimene ei ole sĂĽndinud istuma oksal.
Ta on sĂĽndinud lendama.
🪻🪻🪻
#elutarkusevahetus