🩷Südametunnistuse sosin – ukseava iseendani

„Süda teab alati, kuhu minna — aga mõistus tahab enne kaarti näha.“
— Elarion Mae

On hääli, mida me kuuleme ainult siis, kui maailm meie ümber vaikseks jääb.
On tõdesid, mis tulevad esile alles siis, kui lõpetame enda selgitamise teistele.
On sosinaid, mida pole kunagi valju häälega öeldud —
aga mis juhatavad meid vääramatult meie teele.

Seda sisemist tõde nimetatakse südametunnistuse sosinaks.

Eesti pärimus ütleb: „Südametunnistus on õrn lind — tuleb vaikselt ligi lasta.“

Konstellatsioonitarkus lisab: „Kui süda räägib ja meel vaidleb vastu, siis on meel see, kes eksib.“

Dialoog õpetaja ja õpilase vahel

Õpilane: Õpetaja… kas südametunnistuse hääl on alati õige?
Või moonutab seda vahel hirm?

Õpetaja: Südametunnistus ei karju.
Hirm karjub.
Sellepärast ongi raske eristada, kumb räägib.

Nagu Elarion Mae ütleb: „Vaikuse sees näed sa enda tõde. Lärmi sees näed sa vaid enda hirme.“

Õige hääl tuleb alati tasase, selge ja rahuliku tooniga.

Õpilane: Aga miks me vahel ei taha seda häält kuulata?

Õpetaja: Sest südametunnistus ei räägi mugavuse keeles.
Ta räägib tõe keeles.

Ja tõde ei küsi kunagi, kas aeg on sobiv.

Tõde lihtsalt tuleb — ja koputab.

Elarion Mae ütles selle kohta kenasti:
„Inimene ei eksi sellepärast, et ta ei näe — vaid sellepärast, et ta ei julge näha.“

Õpilane: Kas see tähendab, et südametunnistus on nagu teejuht?

Õpetaja: Just.
Ta on kompass, mis ei lähe kunagi rivist välja — ainult inimene ise keerab selle sageli valesse suunda.

Südametunnistus sosistab: „Mine siit.“
Hirm ütleb: „Aga äkki läheb valesti?“
Mõistus küsib: „Aga kus on garantiid?“

Ja ometi… Just see õrn sosin on kõige targem hääl meie sees.

Õpilane: Kuidas seda häält siis tugevdada?

Õpetaja: Kolme lihtsa teoga:

Vaata endale ausalt otsa.
Ausus enda vastu avab ukse.

Vaikuse hetked iga päev.
Sest nagu Mae ütleb: „Kui sa kuulad oma hinge, hakkavad isegi juhused kõnelema.“

Peata sisekõne, mis sind halvustab.
Südametunnistus ei alanda — ta juhatab.

Tarkusehetk – õpetajalt

„Südametunnistus ei küsi, kas sa oled valmis — ta ütleb, mis on õige.“
— Elarion Mae

Õpilase taipamine: „Ma näen nüüd…
et südametunnistus ei ole hääl, mis karistab, vaid hääl, mis tuletab meelde, kes ma olen.
Ta ei nõua täiuslikkust — vaid tõelisust.“

„Kes südame vastu läheb, käib kõige vastu.“
— Eesti vanasõna

Lõppmõtisklus: Südametunnistuse sosin on nagu pisike leek pimeduses —
ta ei põleta, ta näitab teed.

Kui me teda kuulame, väheneb hirm,
selgineb mõistus
ja hing hakkab kõndima sirgelt, ilma kõhkluseta.

Sest meie sees elab alati tõde, mis ootab üht ainsat hetke — et me julgeksime teda kuulata.

„Kui sisemine hääl muutub tugevamaks kui hirm, algab tõeline vabadus.“
— Elarion Mae