🌑 „Kus on sinu vari, seal on sinu kasv.“
— Carl Gustav Jung
🌑 Sissejuhatus: On teadmisi, mis sünnivad mõistusest.
On teadmisi, mis sĂĽnnivad sĂĽdamest.
Ja siis on teadmised, mis sĂĽnnivad pimedusest.
Varju ring on inimese kõige vaiksem ring.
See ei ole joonistatud liivale ega nähtav valguses.
Selle piire võib tunda ainult siis,
kui oled valmis astuma sinna, kuhu valgus veel ei ulatu.
Vari ei ole halb, kole ega ohtlik.
Vari on kogu see osa sinust,
mille oled ajaga kõrvale tõstnud:
kurbused, mida ei julgenud tunda,
sõnad, mida ei öelnud,
tunded, mida ei tunnistanud,
võimed, mida ei kasutanud.
Vari ei kĂĽsi luba.
Ta ootab.
Seni kuni sina oled valmis teda kuulama.
Sest vari ei taha sind hirmutada —
vari tahab sind vabaks lasta.
🌑 Õpetaja ja õpilase dialoog: „Pimeduse kingitus“
Õpilane: Õpetaja…
ma tunnen, et olen jõudnud oma teekonnal pimedamasse kohta.
Ma ei näe seal midagi.
Ainult segadust, hirme ja asju, mida ma ei taha kohata.
Kas see tähendab, et ma olen eksinud?
Õpetaja: Ei. See tähendab, et oled jõudnud varju ringi.
Varju ei kohta eksinut. Varju kohtab valmisolekut.
Ă•pilane: Aga see teeb haiget.
Ma näen oma viha, oma kadedust, oma nõrkusi… ma ei taha, et need minus üldse oleksid.
Ă•petaja: Need ei taha sind haavata.
Need tahavad sinuni jõuda.
Jung ütles: „Inimene ei saa valgust, kujutledes valguse kujundeid,
vaid laskudes varjude maailma.“
Sinu vari ei ole sinu vaenlane.
Ta on sinu vangistatud osa.
Õpilane: Kas vari võib olla hoopis kingitus?
Õpetaja: Alati. Vari näitab sulle seda,
mida oled pidanud endas sobimatuks.
Aga just seal peitub sinu jõu teine pool.
Sinu viha on su jõud.
Sinu kadedus on su igatsus.
Sinu hirm on su tundepeenus.
Sinu kurbus on su sĂĽgavus.
Kõik, mida sa varjudesse panid,
soovis tegelikult elu.
Ă•pilane: Aga kuidas ma tean, et ma ei upu sellesse?
Õpetaja: Sest sa ei lähe varju üksi.
Vari näitab sulle vaid seda, milleks sa oled valmis.
Nagu iidses tarkuses öeldakse: „Mets ei anna kätte varju, milleks puu pole kasvanud.“
Ă•pilane: Kui suur peaks olema julgus, et varju sisse astuda?
Õpetaja: Julgus astuda ei tule südamest — julgus astuda tuleb teadmisest, et valu ei tee sind väiksemaks.
Valu teeb sind tõesemaks.
🌑 Tarkusehetk – õpetajalt: „Vari on ukseava, mitte müür.
Seal, kus sa oma hirmu näed, seal algab sinu tee.“
🌑 Õpilase taipamine: „Õpetaja… ma kartsin varju, sest arvasin, et vari on karistus.
Aga ma näen nüüd, et vari on peegel.
Vari näitab mulle seda, keda ma olen vältinud — enda kõige sügavamat mina.
Ja ma mõistan nüüd: kuni ma ei kuula varju, ei saa ma olla tervik.
Kuni ma ei tunnista oma pimedust,
ei saa ma näha oma täielikku valgust.“
🌑 Pärimustarkus: „Öö ei ole valguse lõpp — öö on uue valguse kasvamine.“
🌑 Lõppmõtisklus: Varju ring on osa sinu kõige suuremast tarkusest.
See ei ole koht, kuhu sa satud karistusena.
See on koht, kuhu sa jõuad küpsemisena.
Vari ei varja sinu pimedust.
Vari varjab sinu potentsiaali, mida oled peljanud kasutada.
Kui sa lõpuks astud oma varju sisse,
siis ei kao vari — kuid hirm tema ees kaob.
Ja siis hakkad mõistma:
Valgus ei ole vastand pimedusele.
Valgus on pimeduse avardumine.
„Inimene saab tervikuks siis,
kui ta tervitab enda sees nii päikest kui varju.“
— C. G. Jung
🌑🌑🌑
#elutarkusevahetus