🌱 Noorus ja vanadus – ühe elu kaks nägu

 

🌱Vanasõnade tarkus

Sissejuhatus – aeg inimese sees

Eesti vanasõnad ei vastanda noorust ja vanadust kui vaenlasi.
Nad näevad neid ühe ja sama elu kahe poolena – alguse ja küpsuse, külvi ja lõikuse, hommiku ja õhtu loomuliku järjena.

Elu on lĂĽhike nagu uni.

Selles unes on noorus aeg, mil pannakse seemned, ja vanadus aeg, mil nähakse, mis neist sirgus. Vanasõnad ei kiirusta noorust idealiseerima ega vanadust haletsema. Nad kutsuvad hoopis vastutama ajaga, sest aeg liigub ainult ühes suunas.

1. Noorus kui kĂĽlviaeg

(Alguse vastutus)

Vanasõnad:

  • Noorus on kĂĽlviaeg.

  • Kuidas nooruses kĂĽlvi, nõnda vanaduses vili.

  • Mis noorus kokku paneb, seda vanadus ees leiab.

  • Kes nooruses hooletu, see vanaduses õnnetu.

  • Noor oks paindub nii, nagu teda painutatakse.

  • Kui sa pole nooruses midagi kogenud, kuidas saad vanas eas midagi leida?

Ühine mõte: Noorus ei ole ainult jõud ja ilu – see on vastutus tuleviku ees. Mida noor inimene ei õpi, ei harjuta ega mõista, peab vanadus kandma tühimikuna.

2. Aeg ja paratamatus

(Vanadus tuleb ise)

Vanasõnad:

  • Iga toob vanust.

  • Vanadus tuleb iseenesest.

  • Vanadus kannab kalendrit enese ihu kĂĽljes.

  • Aeg läheb vanaduse poole, mitte nooruse poole.

  • Vanadust ei saa enam noort, aga noored vana kĂĽll.

Ühine mõte: Aega ei saa peatada ega tagasi pöörata. Vanasõnad ei lohuta ega hirmuta – nad meenutavad paratamatust. Küsimus ei ole, kas vanadus tuleb, vaid millisena ta tuleb.

3. Noorus ja vanadus inimese hinges

(Soovid ja vastuolud)

Vanasõnad:

  • TĂĽtarlapsel on kaks asja meele vastu: noorus, et ta läheb, vanadus, et ta tuleb.

  • IgaĂĽks tahab kaua elada, keegi ei taha vanaks saada.

  • Elu on lĂĽhike nagu uni.

Ühine mõte: Inimene igatseb aega, aga kardab selle jälgi. Vanasõnad näevad seda vastuolu ausalt: soov elada ja hirm vananeda käivad käsikäes.

4. Vanadus kui au ja tarkus

(Küpsuse väärtus)

Vanasõnad:

  • Hall pea on vanaduse kroon.

  • Vanadus on auväärne ja vanadus on õilis.

  • Kotka vanadus on parem kui varblase noorus.

  • Vana inimene on teist korda laps.

  • Vanad hakkavad head nõu andma siis, kui ei suuda enam anda halba eeskuju.

Ühine mõte: Vanasõnad ei näe vanadust nõrkusena, vaid elu läbikäimise tunnistusena. Tõeline väärikus ei ole nooruses, vaid selles, mida inimene on õppinud end ohjeldama.

5. Põlvkondade seos

(Ă•ppimine ja eeskuju)

Vanasõnad:

  • Kui vanad on halvad, ei õpi noored midagi head.

  • Kiida noori ja nad puhkevad õide.

  • Vanad ei saa enam nooreks, aga noored vana kĂĽll.

Ühine mõte: Põlvkonnad ei ela eraldi. Noored õpivad vanadelt – mitte sõnadest, vaid eluviisist. Vanade vastutus ei lõpe vanusega.

6. Eluringi tervik

(Algus, küpsus ja lõpp)

Vanasõnad:

  • Hommik on noorus, õhtu vanadus.

  • Vana inimene läheb iga päev surma poole, noor aga pulma poole.

  • Kolm korda saab inimest vaadatud: kui ilma sĂĽnnib, kui pruudiks saab ehk peiuks saab ja kui ära sureb.

Ühine mõte: Elu ei ole sirgjooneline edu, vaid ring, kus iga etapp on tähenduslik. Väärtus ei ole kestuses, vaid kohalolus.

🌿 Mõte – noorus ja vanadus kui üks tervik

Noorus annab võimaluse.
Vanadus annab vastuse.
Kes ei ela noorust teadlikult, peab vanaduses kandma tĂĽhjust.
Kes elab noorust ausalt, kannab vanadust rahulikult.

Lõppsõna – elu ei küsi vanust, vaid küpsust

Vanasõnad ei küsi, kui vana sa oled.
Nad kĂĽsivad, kuidas sa oma aega kandsid.

Noorus ei ole väärtus iseenesest
ja vanadus ei ole kaotus.
Mõlemad on elu viisid,
kui neid elatakse ärkvelolekuga.

Hall pea ei ole häbi –
häbi on tühjalt elatud aeg.

Elu algab abitusest ja lõpeb abitusest,
aga vahepeal õpib inimene,
kuidas kanda nii jõudu kui nõrkust väärikalt.

 

Ostukorv