✧„Vaikus on Jumala keel, kõik muu on kehv tõlge.“
— Rumi
„Kes oskab peatuda, see oskab näha.“
— Laozi
✧ Sissejuhatus
On maailm täis hääli. Mõtted, mured, soovid ja ootused kõnelevad meis lakkamatult. Inimene otsib rahu, kuid sageli ei tea, kust seda leida.
Ühel päeval küsis õpilane õpetajalt:
„Kuidas õppida tõeliselt vaikseks jääma? Mitte ainult suuga, vaid seestpoolt?“
Õpetaja jäi hetkeks mõttesse.
„Vaikus ei tule käsu peale. Ta tuleb siis, kui inimene õpib kuulama.“
✧ Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
„Kas vaikus on midagi, mida peab õppima?“ küsis õpilane.
„Jah,“ vastas õpetaja.
„Ja vahel õpetavad seda kõige ootamatumad õpetajad.“
Õpilane naeratas kergelt.
„Kes näiteks?“
„Vahel loodus. Vahel elu. Vahel isegi loomad,“ ütles õpetaja rahulikult.
Õpilane vaatas teda üllatunult.
„Loomad?“
Õpetaja noogutas.
„Jah. Just nemad oskavad vahel keskenduda nii, nagu inimene on ammu unustanud.“
✧ Tähendamissõna – Vaikuse õpetus kassilt
(sufi lugu)
Õpetaja jutustas: „Räägitakse ühest suursugusest mehest, kes läks külla tähtsale isandale. Kui ta kohale jõudis, istus isand täiesti liikumatult. Ta oli nii vaikselt, et ükski juuksekarv ei liikunud.
Mees vaatas teda mõnda aega ja küsis lõpuks:
„Kust sa sellist vaikust õppisid?“
Isand vastas rahulikult: „Kassilt.“
Külaline imestas. „Kuidas nii?“
Isand ütles: „Ma nägin kord kassi hiireaugu juures valvamas. Ta istus seal täiesti liikumatult. Ta oli keskendunum, kui sa mind praegu näed. Tema pilk, keha ja hing olid suunatud ühele asjale. Sellest õppisin ma, mida tähendab tõeline vaikus.““
Õpetaja jäi hetkeks vaikseks.
✧ Tarkusehetk – õpetajalt
„Vaikus ei ole ainult see, kui inimene ei räägi,“ ütles õpetaja tasakesi.
„Vaikus on see, kui tema meel ei hüple.“
Ta jätkas: „Kui inimene on päriselt kohal, muutub ta vaikseks. Ja just siis hakkab ta nägema, kuulma ja mõistma rohkem.“
✧ Lühike dialoog
Õpilane küsis: „Kas keskendumine ja vaikus on siis seotud?“
„Väga tihedalt,“ vastas õpetaja.
„Kui meel on hajevil, ei ole vaikust. Kui meel on ühes kohas, sünnib vaikus iseenesest.“
„Nii nagu kass hiireaugu juures?“ küsis õpilane.
Õpetaja naeratas.
„Just nii.“
✧ Õpilase taipamine – integratsioon
Õpilane jäi mõttesse. Ta meenutas, kui sageli ta oli üritanud olla rahulik, kuid tema mõtted olid jooksnud igasse suunda. Ta oli otsinud vaikust, aga polnud õppinud peatuma.
Ta ütles tasakesi: „Võib-olla ma olen püüdnud vaikust leida, ilma et oleksin õppinud kohal olema.“
Õpetaja noogutas.
„Vaikus sünnib kohalolust.“
Õpilane tundis, et mõistis midagi lihtsat ja sügavat korraga. Et vahel ei ole vaja otsida erilisi õpetusi. Piisab sellest, kui vaadata, kuidas elu ise keskendub.
✧ Lõppmõtisklus
Tõeline vaikus ei ole ainult sõnade puudumine. See on seisund, kus meel rahuneb ja tähelepanu koondub. Just seal sünnib selgus.
Inimene otsib tarkust sageli suurtest õpetustest ja kaugetest paikadest. Aga vahel tuleb suurim õppetund kõige lihtsamast hetkest.
Kassist, kes istub hiireaugu juures.
Tuulest, mis liigub vaikselt läbi puude.
Hetkest, mil inimene jääb iseendaga vaikusesse.
Sest kui inimene õpib peatuma, hakkab ta nägema.
Ja kui ta õpib kuulama, hakkab ta mõistma.
„Vaikus on suur õpetaja. Ta näitab meile seda, mida sõnad ei suuda.“
— Eckhart Tolle
„Tarkus algab siis, kui meel rahuneb.“
— Buddha