🌿 Savist ja hingusest – inimese algus ja tagasitee

🌿„Issand Jumal valmistas inimese pĂ”rmu mullast ja puhus tema sÔÔrmetesse eluhinguse.“
— Piibel, 1. Moosese raamat 2:7

„Inimene on looduse laps ja universumi kĂŒlaline.“
— Marcus Aurelius

🌿 Sissejuhatus

Ühel vaiksel Ă”htul istusid Ă”petaja ja Ă”pilane vana tamme all.
PÀike oli juba madalal ning maa lÔhnas pÀrast kerget vihma.

Õpilane hoidis kĂ€es vĂ€ikest mullatĂŒkki ja veeretas seda sĂ”rmede vahel.

Ta ĂŒtles mĂ”tlikult: „TĂ€na kuulsin lauset: “Mullast oled vĂ”etud ja mullaks pead saama.”
Ma ei osanud pÀriselt vastata, mida see tÀhendab.
Kas see tĂ€hendab lihtsalt seda, et inimene sureb?“

Õpetaja vaatas Ă”pilase peos olevat mulda ja naeratas tasakesi.

„See tĂ€hendab palju enamat,“ ĂŒtles ta.

🌿 Dialoog

„Vaata seda mulda,“ ĂŒtles Ă”petaja.

„Mis sellest kasvab?“

„Puud, rohi, lilled,“ vastas Ă”pilane.

„Ja mis toidab loomi ja inimesi?“ kĂŒsis Ă”petaja.

„Need samad taimed.“

Õpetaja noogutas.

„Ja millest on inimese keha tehtud?“

Õpilane mĂ”tles hetke.

„Toidust
 mis kasvab mullast.“

Õpetaja ĂŒtles rahulikult: Just sellepĂ€rast öeldaksegi, et inimese keha tuleb mullast.

🌿 TĂ€hendamissĂ”na – Savist inimene

Õpetaja vĂ”ttis peotĂ€ie mulda ja pigistas seda sĂ”rmede vahel.

„Kujutle savimeistrit,“ ĂŒtles ta.

„Ta vĂ”tab savi ja vormib sellest kausi.
Savi saab kuju, kuid selle olemus jÀÀb samaks.“

Ta jĂ€tkas: „Nii on ka inimesega.
Meie keha on nagu savist vormitud anum – savist, mis on vĂ”etud maast.“

Õpilane kuulas tĂ€helepanelikult.

„Aga savi ei liigu ega rÀÀgi,“ ĂŒtles ta.

Õpetaja naeratas.

„SellepĂ€rast rÀÀgibki Piibel teisest osast.“

🌿 Tarkusehetk – Ă”petajalt

„Öeldakse, et inimene loodi mullast,“ ĂŒtles Ă”petaja.

„Aga samas öeldakse ka, et temasse puhuti eluhingus.“

Ta vaatas Ôpilasele otsa.

„Seega on inimeses kaks poolt: muld, millest on tehtud keha ja hingus, mis annab elu.“

🌿 LĂŒhike dialoog

Õpilane kĂŒsis: „Ja mis siis juhtub, kui inimene sureb?“

Õpetaja vastas rahulikult: „Siis lĂ€heb keha tagasi sinna, kust ta tuli.“

Ta vÔttis mullast vÀikese peotÀie.

„Mullaks.“

Õpilane mĂ”tles hetke.

„Aga hing?“

Õpetaja vastas: „Hing ei ole kunagi olnud mullast.“

🌿 Õpilase taipamine

Õpilane vaatas maad enda jalge all.

Ta mÔistis Àkki, et sama muld, millel ta istus, oli kunagi olnud leht, puu, loom, inimene. KÔik oli osa samast ringist.

Ta ĂŒtles vaikselt: „Nii et see lause ei rÀÀgi ainult surmast
 vaid sellest, et me kuulume loodusesse.“

Õpetaja noogutas.

„Ja samal ajal oleme midagi enamat.“

🌿 LĂ”ppmĂ”tisklus

Inimene on korraga maa ja ime.

Tema keha on tehtud samast mullast, millest kasvavad puud ja lilled.
See kuulub looduse suurde ringkÀiku.

Aga temas on ka midagi, mida ei saa mullast vormida: teadvus, elu, hing.

SeepĂ€rast tuletab vana lause meelde kahte tĂ”de korraga: me oleme maast sĂŒndinud, aga meie elu on rohkem kui muld.

Ja kui inimene seda mÔistab, Ôpib ta elama alandlikult, tÀnulikult ja teadlikult.

🌿 Inimene on maa ja hinguse kohtumine.

🌿 Keha tuleb mullast, kuid elu ei sĂŒnni ainult mullast.

🌿 Kes mĂ€letab, et ta on maast, Ă”pib elama alandlikult.

🌿 Kes tunneb oma hingust, mĂ”istab, et elu on kingitus.

 

„KĂ”ik on pĂ”rm ja kĂ”ik pöördub tagasi pĂ”rmu.“
— Koguja raamat 3:20

„Me ei ole looduse isandad, vaid osa tema hingusest.“
— Henry David Thoreau

🌿🌿🌿

#elutarkusevahetus

Ostukorv