„Kõik suured inimesed on kunagi olnud lapsed, kuid vähesed neist mäletavad seda.“
— Antoine de Saint-Exupéry
Kui inimestelt küsitakse, mida nad lapsepõlvest kõige enam mäletavad või millest nad unistavad, vastab üllatavalt suur osa sama sõnaga – muretus.
See on seisund, kus päevad mööduvad aeglaselt nagu suvised pilved taevas.
Seal ei ole veel kohustuste raskust, otsuste koormat ega tuleviku ärevust.
Lapse maailm on lihtne.
Üks hetk on täis mängu, teine avastamist ja kolmas vaikset imestust.
Täiskasvanuna mõistame, et see oli luksus, mida me ei osanud tol ajal isegi märgata.
Ja mõnikord avastame kurbusega, et mõnel inimesel ei olnud seda luksust üldse.
On lapsi, kellelt võetakse varakult ära muretus, sest elu sunnib neid liiga kiiresti suureks kasvama.
Elus saab paljusid asju uuesti kogeda.
Võib alustada uut teekonda, õppida uut tarkust või leida uut armastust.
Aga lapsepõlve ei saa tagasi kutsuda.
Õpetaja ja õpilase dialoog
Õpilane küsis kord õpetajalt: „Miks räägivad inimesed lapsepõlvest alati nii suure igatsusega?“
Õpetaja vastas rahulikult: „Sest lapsepõlv on aeg, mil inimene elab kõige lähemal hetkele.“
Õpilane mõtles. „Kas see tähendab, et laps ei mõtle minevikule ega tulevikule?“
Õpetaja noogutas.
„Laps ei kanna endaga eilset ega muretse homse pärast.
Ta elab selles, mis on praegu.“
Õpetaja lisas vaikselt: „Täiskasvanud kaotavad selle oskuse sageli ära.
Nad elavad kas mälestustes või muredes.“
Õpilane küsis: „Kas seda saab tagasi õppida?“
Õpetaja vastas: „Mitte lapsepõlve ennast, aga lapse pilku küll.“
⟡ Tähendamissõna
Õpetaja jutustas loo: „Ühes külas elas vana aednik. Tema aed oli täis õitsevaid puid ja vaikseid radu.
Kord küsis üks mööduja: ‘Kuidas on võimalik, et sinu aed on alati nii rahulik?’
Aednik vastas: ‘Ma hoolitsen taimede eest täna. Ma ei nuta eilsete lehtede pärast ega muretse homsete tormide pärast.’“
Õpetaja vaatas õpilast.
„Laps elab täpselt samamoodi.“
Tarkusehetk – õpetajalt
„Lapsepõlve ei saa tagasi tuua.
Aga inimene võib igas vanuses õppida üht asja – olla täielikult kohal selles hetkes.“
Ta lisas: „See ongi üks elu suurimaid tarkusi.“
Õpilase taipamine
Õpilane ütles pärast pikka vaikust: „Ma arvasin alati, et lapsepõlv oli lihtsalt elu algus.
Aga nüüd ma mõistan – see oli ka õpetus.“
Õpetaja küsis: „Milline?“
Õpilane vastas: „Õpetus, kuidas elada hetkes.“
Lõppmõtisklus
Lapsepõlv on nagu aed, kuhu inimene ei saa enam tagasi minna.
Aga selle aia lõhn ja valgus jäävad inimese hinge.
Mõnikord meenutab elu meile, et kõige lihtsamad hetked on kõige väärtuslikumad.
Sest minevik on möödunud ja tulevik on alles tulemata.
Aga praegune hetk kuulub meile.
„Minevik on minevik ja tulevik pole veel tulnud. Meil on ainult praegune hetk.“
— Antoine de Saint-Exupéry
Eesti pärimustarkus: „Kes oskab hetke hinnata, see oskab elu hinnata.“
Elutarkus: „Muretus ei ole lapsepõlve privileeg — see on oskus märgata elu praeguses hetkes.“