„Sest tarkus on igavese valguse paistus ja Jumala mõjujõu puhas peegel ning tema headuse kuju.“
— Saalomoni tarkuseraamat 7:26
„Kes kasvatab tarkust ilma südameta, kasvatab varju.“
— AletheiosÂ
Maailm imetleb sageli teadmisi.
Inimesed austavad neid, kes teavad palju,
räägivad veenvalt või omavad võimu teiste üle.
Aga vanad targad küsisid midagi palju sügavamat: Kas inimene võib olla tõeliselt tark, kui temas puudub headus?
Sest teadmised ĂĽksi ei tee inimest veel valgustatuks.
Teadmised võivad ehitada sildu, aga ka sõdu.
Need võivad tervendada, aga ka hävitada.
Sellepärast õpetasid vanad vaimsed tarkused, et tõeline tarkus ei ole ainult mõistuse omadus.
Ja kui tarkus lahutatakse headusest,
kaotab inimene lõpuks mõlemad.
Õpetaja ja õpilase dialoog
Õpetaja ja õpilane istusid vana õlipuu all.
Õhtuvalgus langes vaikselt kivisele maapinnale ning kauguses liikus tuul üle mägede.
Õpilane küsis mõtlikult: Õpetaja… miks on mõned väga targad inimesed sisemiselt siiski rahutud või külmad?
Õpetaja vaatas hetkeks loojuvat päikest.
Õpetaja: Sest teadmised ja tarkus ei ole alati üks ja sama.
Õpilane: Kas tark inimene siis ei tea rohkem?
Õpetaja: Tark inimene ei pruugi teada rohkem. Ta võib lihtsalt näha sügavamalt.
Õpilane vaikis.
Õpilane: Mis siis eristab tarkust teadmistest?
Õpetaja võttis peegli ja hoidis seda valguse käes.
Õpetaja: Saalomon kirjutas: „Tarkus on igavese valguse paistus ja Jumala mõjujõu puhas peegel.“
Õpilane: Mida see tähendab?
Õpetaja: See tähendab, et tõeline tarkus ei sünni ainult mõistusest.
Ta sĂĽnnib siis, kui inimese sees on: selgus,
headus ja armastus tõe vastu.
Õpilane: Kas inimene võib olla tark ilma headuseta?
Õpetaja raputas aeglaselt pead.
Õpetaja: Siis muutub tarkus kavaluseks.
Konstellatsioonitarkus ütleb: „Tarkus ilma südameta hakkab otsima kontrolli.“
Õpilane: Ja headus ilma tarkuseta?
Õpetaja: See võib muutuda pimedaks eneseohverduseks.
Õpilane jäi mõttesse.
Õpilane: Nii et tarkus ja headus peavad käima koos?
Õpetaja: Nagu valgus ja soojus ühes leegis.
Piiblis on öeldud: „Tarkust ei võida kurjus.“
Õpilane: Miks?
Õpetaja: Sest tõeline tarkus ei ela ainult inimese mõistuses. Ta elab tema olemuses.
⟡ Tähendamissõna „Kaks õpetlast“
Kord elas kaks õpetlast. Esimene kogus terve elu teadmisi, et olla teistest üle.
Teine õppis selleks, et paremini mõista elu ja inimesi.
Aastate pärast kartsid inimesed esimest,
aga otsisid rahu teise juures.
Ja vana rändur ütles: „Üks kogus teadmisi.
Teine kasvatas valgust.“
Tarkusehetk – õpetajalt
„Tark inimene ei ole see, kes suudab kõigest rääkida.
Tark inimene on see, kelle läheduses muutub inimese hing kergemaks.“
Õpetaja lisas: „Kui tarkus ei muuda inimest pehmemaks, siis pole see veel päris tarkus.“
Õpilase taipamine – integratsioon
Õpilane vaatas vana peeglit õpetaja käes.
Ja äkitselt mõistis ta, miks mõned inimesed, kes teadsid palju, jätsid siiski hinge külmaks.
Nende teadmistes puudus valgus.
Esimest korda taipas ta, et tõeline tarkus ei tähenda ainult mõistmist.
See tähendab ka: kaastunnet, ausust ja võimet jääda heaks isegi siis, kui maailm muutub karmiks.
Õpilase süda muutus vaiksemaks.
Ja talle tundus hetkeks, nagu oleks õhtuvalgus muutunud pehmemaks kogu maailma kohal.
Inimene võib koguda terve elu teadmisi ja jääda siiski sisemiselt vaeseks.
Aga see, kes ĂĽhendab tarkuse ja headuse,
muutub valguseks ka teistele.
Sest tõeline tarkus ei vaja üleolekut.
Ta ei alanda ega purusta.
Ta valgustab.
Nagu kĂĽĂĽnal, mis ei kaota oma leeki,
kui ta sĂĽĂĽtab teise kĂĽĂĽnla.
Ja võib-olla ei mõõdeta inimese tarkust mitte selle järgi, kui palju ta teab, vaid selle järgi, kui palju valgust tema kaudu maailma jõuab.
„Tarkuse kõrval on kõik kuld nagu pisut liiva.“
— Saalomoni tarkuseraamat 7
„Suurim tarkus on ühendada selge mõistus ja hea süda.“
— Aletheios
„Tarkus ilma armastuseta muutub külmaks. Armastus ilma tarkuseta muutub pimedaks.“
— Konstellatsioonitarkus
„Valgus ei karju oma olemasolu. Ta lihtsalt valgustab.“
— Eesti pärimustarkus

