SĂŒda nĂ€eb seda, mida silm ei nĂ€e
âOle lahke, sest iga inimene, keda sa kohtad, peab oma nĂ€htamatut lahingut.â â Platon
đż Sissejuhatus
Inimene nÀeb teiste tegusid.
Kuid harva nÀeb ta nende valu.
Ta kuuleb sÔnu.
Kuid ei kuule alati nende taga peituvaid haavu.
MÔni inimene on karm, sest teda on kunagi karmilt koheldud.
MÔni on kinnine, sest tema usaldust on reedetud.
MÔni on vihane, sest ta kannab endas lahendamata valu.
KÔrgema Sageduse Kaastundeseadus Ôpetab, et tÔeline tarkus ei piirdu hinnangutega.
TĂ”eline tarkus pĂŒĂŒab mĂ”ista.
đż Seaduse olemus
Kaastundeseadus ĂŒtleb:
đż MĂ”istmine tervendab.
đż HukkamĂ”ist eraldab.
đż Kaastunne ĂŒhendab.
đż Armastus nĂ€eb sĂŒgavamale kui kĂ€itumine.
đż Iga inimene kannab nĂ€htamatut lugu.
KĂ”rgem teadvus ei kĂŒsi:  âMis sellel inimesel viga on?â
Vaid:Â âMis talle haiget on teinud?â
đż Filosoofide tarkus
âKui sa tahad inimesi mĂ”ista, kuula nende valu.â â Carl Jung
âKaastunne on mĂ”istmise kĂ”rgeim vorm.â â Dalai Lama
âArmastus algab siis, kui inimene lĂ”petab kohtumĂ”istmise.â  â Jiddu Krishnamurti
âSĂŒda nĂ€eb seda, mida silm ei nĂ€e.â â Antoine de Saint-ExupĂ©ry
đż Piiblitarkused
âOlge ĂŒksteise vastu halastajad ja kaastundlikud.â
âKandke ĂŒksteise koormaid.â
âĂndsad on halastajad.â
âArmasta oma ligimest nagu iseennast.â
đż Konstellatsioonitarkused
⹠Iga kÀitumise taga on lugu.
⹠MÔistmine avab ukse tervenemisele.
âą Kaastunne nĂ€eb sĂŒsteemi tervikuna.
âą HukkamĂ”ist sulgeb sĂŒdame.
âą Armastus vaatab sĂŒgavamale kui nĂ€htav.
⹠KÔik inimesed soovivad kuuluda.
đż Reiki tarkused
⹠Kaastunne pehmendab energiavÀlja.
âą SĂŒda tervendab seal, kus mĂ”istus sĂŒĂŒdistab.
⹠Armastav kohalolu on tervendav jÔud.
⹠Kaastunne tÔstab sagedust.
⹠TÔeline tugevus on pehmuses.
đż PĂ€rimustarkused
âą Ăra mĂ”ista kohut enne, kui oled teise teed kĂ€inud.
âą Igal inimesel on oma koorem.
âą Hea sĂŒda nĂ€eb kaugemale.
⹠Pehme sÔna avab raske ukse.
⹠MÔistev pilk ravib rohkem kui karm sÔna.
âą Teise kingades kĂ”ndides muutub sĂŒda pehmemaks.
đż TĂ€hendamissĂ”na â Haavatud hunt
Kord leidis noor karjus metsast hundi.
Hunt urises. NÀitas hambaid. Ja ajas kÔik lÀhedale tulijad minema.
Karjus kartis teda.
âMilline kuri loom,â mĂ”tles ta.
Kuid vana metsavaht vaatas hunti tÀhelepanelikult.
Ta mĂ€rkas, et hundi kĂ€pp oli sĂŒgavalt vigastatud.
âTa ei urise kurjusest,â ĂŒtles metsavaht.
âTa uriseb valust.â
Karjus jÀi vaikseks.
MÔne nÀdala pÀrast oli hundi haav paranenud.
Ja loom, keda kÔik olid kartnud, kÔndis rahulikult metsa tagasi.
âTa on hoopis teistsugune,â imestas karjus.
Metsavaht naeratas.
âTa ei muutunud.â
âMida sa mĂ”tled?â
âValu lihtsalt lakkas teda juhtimast.â
Ja siis mÔistis karjus, et paljud inimesed on nagu see hunt.
Nende kÀitumise taga on sageli haav, mida teised ei nÀe.
đż Tarkusepeeglid
Kaastunne nÀeb valu kÀitumise taga.
MÔistmine on tugevam kui hukkamÔist.
Iga inimene kannab nÀhtamatut lugu.
Pehme sĂŒda nĂ€eb kaugemale.
Kaastunne tervendab nii andjat kui vastuvÔtjat.
đż LĂ”ppsĂ”na
Kord kĂŒsis Ă”pilane Ă”petajalt: âĂpetaja, kuidas ma saan inimesi paremini mĂ”ista?â
Ăpetaja vastas: âVaata vĂ€hem nende sĂ”nu ja rohkem nende haavu.â
âKas see on alati vĂ”imalik?â
Ăpetaja naeratas.
âMitte alati. Kuid kui sa Ă”pid vaatama sĂŒdamega, nĂ€ed rohkem, kui silmad ĂŒksi nĂ€ha suudavad.â
Ăpilane vaikis kaua.
Ja mÔistis, et kaastunne ei tÀhenda kÔigega nÔustumist.
See tÀhendab inimese nÀgemist tema valu taga.
KĂ”rgema Sageduse Kaastundeseadus Ă”petab, et kĂ”ige sĂŒgavam mĂ”istmine sĂŒnnib siis, kui inimene Ă”pib nĂ€gema kĂ€itumise taha.
Kui sĂŒda avaneb kaastundele, muutuvad hinnangud mĂ”istmiseks, kaugus lĂ€heduseks ja haavad vĂ”imaluseks terveneda. đ

