Millist rikkust kogud sina?
âNĂ”nda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenesele, aga ei ole rikas Jumalas.â
â Luuka 12:21
đĂhel pĂ€eval kĂ”ndisid Ă”petaja ja Ă”pilane mööda viljapĂ”ldu.
PÔld lookas viljast.
Eemal ehitas ĂŒks mees aina suuremaid aitu.
Ăpilane jĂ€i seda vaatama ja kĂŒsis: âĂpetaja, kas rikkaks saada on vale?â
Ăpetaja raputas pead.
âEi. Jeesus ei hoiatanud rikkuse eest. Ta hoiatas sĂŒdame eest, mis hakkab rikkust kummardama.â
đ Elutarkuse vahetus
Ăpilane: Millest siis Jeesus rÀÀkis?
Ăpetaja: Ăhest rikkast mehest.
Tema pÔllud andsid erakordselt suure saagi.
Ta ĂŒtles endale: âMul pole enam kohta, kuhu kĂ”ike seda panna.
Lammutan vanad aidad maha ja ehitan suuremad.
Siis vÔin öelda oma hingele: Hing, sul on palju vara paljudeks aastateks.
Puhka. Söö. Joo. Naudi elu.â
Ăpilane: See kĂ”lab ju mĂ”istlikult.
Ăpetaja: Esmapilgul kĂŒll.
Aga mees tegi ĂŒhe vea. Ta mĂ”tles ainult sellele, mida ta omab. Ta ei mĂ”elnud sellele, kelleks ta ise on saanud.
Ăpilane: Mis siis juhtus?
Ăpetaja: Jumal ĂŒtles talle: âSina rumal! Juba tĂ€na öösel nĂ”utakse sinu hing sinult Ă€ra. Kellele jÀÀb siis kĂ”ik see, mille oled kogunud?â
Ăpilane: Kas siis ei tohigi tuleviku jaoks koguda?
Ăpetaja naeratas.
âMuidugi tohib. Tark inimene valmistub homseks.
Aga ta ei unusta elada tĂ€na. Ja ta ei ehita ainult aitu. Ta ehitab ka sĂŒdant.â
đ TĂ€hendamissĂ”na “Kaks varakambrit”
Kaks venda elasid kÔrvuti.
Esimene kogus kulda.
Iga pĂ€ev luges ta oma mĂŒnte.
Teine kogus sĂ”pru. Ta jagas leiba. Aitas abivajajaid. Ăpetas lapsi. Toetas vanureid.
Aastad möödusid.
Kui mÔlemad lahkusid siit maailmast, jÀi esimese kuld luku taha.
Teise head teod elasid edasi inimeste sĂŒdames.
Vana kĂŒlatark ĂŒtles: âĂks kogus seda, mida ta ei saanud kaasa vĂ”tta.
Teine kĂŒlvas seda, mis jĂ€i teda meenutama.â
đTarkusehetk
Ăpetaja ĂŒtles: âRaha on hea sulane. Aga halb peremees.
Kui inimene kasutab rikkust armastuse teenimiseks, sĂŒnnib Ă”nnistus.
Kui inimene hakkab teenima rikkust, kaotab ta tasapisi iseenda.â
đ Ăpilase taipamine
Ăpilane vaatas viljapĂ”ldu.
âNĂŒĂŒd ma mĂ”istan.
KĂŒsimus ei ole selles, kui tĂ€is on mu ait.
KĂŒsimus on selles, kui tĂ€is on mu sĂŒda.â
Ăpetaja noogutas.
âJust nii. Elu ei mÔÔda inimest selle jĂ€rgi, kui palju ta kogus. Vaid selle jĂ€rgi, kui palju head ta jagas.â
đMaine rikkus vĂ”ib anda mugavust.
Aga ta ei saa osta rahu.
Ta ei saa pikendada elu.
Ta ei saa asendada armastust.
KÔige vÀÀrtuslikum vara ei ole see, mis seisab pangas vÔi aidas.
See on usk, armastus, tarkus, lahkus ja headus, mis elavad inimese sĂŒdames.
Neid ei saa varastada.
Neid ei saa inflatsioon vÀhendada.
Neid saab ainult kasvatada.
âNĂ”nda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenesele, aga ei ole rikas Jumalas.â
â Luuka 12:21
âSest kus on sinu aare, seal on ka sinu sĂŒda.â
â Matteuse 6:21
âĂrge koguge endile aardeid maa peale… koguge endile aardeid taevasse.â
â Matteuse 6:19â20
âInimese elu ei sĂ”ltu tema vara rohkusest.â
â Luuka 12:15
âKirstul taskuid ei ole.â â Rahvatarkus
âHead nime hinnatakse enam kui suurt rikkust.â
â ĂpetussĂ”nade vaimus
âJagatud leib maitseb kĂ”ige paremini.â â pĂ€rimuslik mĂ”te
âInimene vĂ”ib tĂ€ita oma aidad, kuid ainult armastus tĂ€idab sĂŒdame.â
â Elutarkus
âSuurim rikkus ei ole see, mida sa jĂ€tad oma lastele. Suurim rikkus on see, mida sa jĂ€tad nende sĂŒdamesse.â
â Elutarkus
đ Ăpetaja vĂ”ttis peotĂ€ie viljateri ja lasi neil aeglaselt peopesalt maha langeda.
Ta ĂŒtles: âViljatera peab langema mulda, et kanda vilja. Nii on ka rikkusega. Kui seda ainult koguda, jÀÀb ta seisma. Kui seda jagada armastuses ja headuses, hakkab ta kandma vilja, mis ulatub kaugemale kui ĂŒhe inimese elu.â
đđđ

