„Tunne iseennast.“
— kiri olevat seisnud antiikse Apolloni tempel Delfis sissekäigu kohal
„Inimese suurim avastus on avastada iseennast.“
— Sokrates
Mõnikord veedab inimene terve elu püüdes saada kellekski.
Ta kogub tiitleid, ameteid, tunnustusi ja saavutusi.
Ta ehitab enda ümber nime, maine ja kuvandi.
Kuid vahel juhtub midagi ootamatut.
Elu esitab küsimuse, mille eest pole võimalik põgeneda: „Kes sa tegelikult oled?“
Ühes lennujaamas ootas pikk järjekord.
Reisijate seas oli ka väga tähtis mees, kes polnud teenindamisega rahul.
Ta muutus järjest kärsitumaks ja lõpuks käratas leti taga seisvale noorele naisele: „Kas te üldse teate, kes ma olen?!“
Saali jäi hetkeks vaikus.
Noor naine ei kaotanud aga rahu.
Ta võttis mikrofoni ja ütles üle kogu lennujaama:
„Tähelepanu, palun! Siin on üks mees, kes ei tea, kes ta on. Kas keegi oskab teda aidata?“
Mõni inimene muigas.
Mõni naeris.
Aga kõige sügavamalt puudutas see küsimus hoopis meest ennast.
Sest korraks tekkis tal mõte: „Aga kes ma olen siis, kui võtta ära minu amet, minu raha, minu kuulsus ja minu nimi?“
Ja sellele küsimusele ei olnud tal nii lihtne vastata.
Elutarkuse vahetus
Õpilane küsis: „Õpetaja, miks inimesed nii väga tahavad, et teised teaksid, kes nad on?“
Õpetaja vastas: „Sest sageli ei ole nad veel ise päris kindlad, kes nad on.“
„Kas siis nimi, amet või saavutused ei näita, kes inimene on?“
„Need näitavad, mida inimene teeb.
Aga mitte seda, kes ta on.“
Õpilane mõtles hetke.
„Kes ma siis olen?“
Õpetaja naeratas.
„See on kõige tähtsam küsimus, mille inimene võib endale esitada.
Ja sellele ei saa vastata visiitkaart ega diplom.“
Pärimustarkus ütleb: „Nimi ei kanna meest, mees kannab nime.“
Piiblis on kirjutatud: „Mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?“
— Piibel
Ja Carl Gustav Jung on öelnud: „See, kes vaatab väljapoole, näeb unenägusid; see, kes vaatab sissepoole, ärkab.“
Ühel päeval võib elu võtta inimeselt tema ameti.
Teisel päeval võib kaduda vara.
Kolmandal päeval võib tuhmuda kuulsus.
Aga see, kes on õppinud tundma iseennast, ei kaota kunagi oma tõelist väärtust.
Sest suurim küsimus ei ole: „Kas te teate, kes ma olen?“
Vaid: „Kas mina ise tean, kes ma olen?“ ❤️
Ja sageli algab tõeline tarkus just sellest hetkest, kui inimene julgeb sellele küsimusele ausalt otsa vaadata. 🌿