Millist sĂĽdant kasvatame oma elu jooksul?
„Taevariik on nooda sarnane, mis heideti merre ja kogus kokku igasuguseid kalu.“
— Matteuse 13:47
Ühel õhtul kõndisid õpetaja ja õpilane mere ääres.
Kalurid tõmbasid kaldale suure nooda.
Võrk oli täis igasuguseid kalu.
Mõned pandi hoolikalt korvidesse.
Teised jäeti kõrvale.
Õpilane vaatas seda ja küsis: „Õpetaja, miks räägib Jeesus just kalavõrgust?“
Õpetaja naeratas. „Sest vahel peitub suurim tarkus kõige lihtsamates töödes.“
Elutarkuse vahetus
Õpilane: Kas see tähendamissõna räägib ainult viimsepäeva kohtumõistmisest?
Õpetaja: Jah, Jeesuse õpetuses osutab see viimsele kohtumõistmisele, mil õiged ja ülekohtutegijad eraldatakse.
Kuid sellel lool on ka teine, väga isiklik mõõde.
Ă•pilane: Milline?
Õpetaja: Iga päev tõmbame oma südames kaldale justkui väikese nooda.
Selles on meie mõtted. Meie sõnad. Meie teod. Meie valikud.
Ja iga päev on võimalus küsida: Mida tasub alles hoida?
Ja… Millest oleks aeg loobuda?
Õpilane: Kas Jumal kutsub siis kõiki?
Ă•petaja: Jah.
Nagu noot kogub kokku igasuguseid kalu, kutsub Jumal iga inimest.
Tema armastus ei vali inimesi ette.
Kuid inimene ise valib, kuidas ta sellele kutsele vastab.
Õpilane: Kas siis Jumal mõistab kohut meie vigade üle?
Ă•petaja raputas pead.
„Jumal ei otsi põhjust hukka mõista.
Ta otsib põhjust päästa.
Kuid armastus ei sunni. Ta kutsub.
Inimese vastus kujundab tema tee.“
Tähendamissõna “Aedniku korv”
Üks vana aednik korjas sügisel õunu.
Korvis olid kĂĽpsed viljad.
Aga nende seas oli ka mädanenud õunu.
Noor õpipoiss küsis: „Miks sa riknenud õunad välja võtad?“
Aednik vastas: „Mitte sellepärast, et ma neid vihkan. Vaid sellepärast, et need rikuvad ka ülejäänud saagi.“
Siis lisas ta: „Nii on ka inimese südamega.
Kui me hoiame kinni vihast, kadedusest või valest, hakkavad need tasapisi rikkuma ka seda head, mis meis juba olemas on.
Tark inimene puhastab oma südant enne, kui elu seda tema eest teeb.“
Tarkusehetk
Õpetaja ütles: „Paljud arvavad, et kohtumõistmine toimub ainult elu lõpus.
Aga tegelikult seisab inimene väikese kohtumõistmise ees iga päev.
Iga otsus on valik.
Iga sõna külvab midagi.
Iga tegu kasvatab iseloomu.
Tasapisi kujuneb sellest inimene, kelleks me saame.“
Ă•pilase taipamine
Õpilane jäi mõttesse.
„NĂĽĂĽd ma mõistan…
KĂĽsimus ei ole ainult selles, kas Jumal kutsub mind.
Küsimus on selles, milliseks inimeseks ma sellele kutsele vastates kasvan.“
Ă•petaja naeratas.
„Just nii. Jumal vaatab südant. Ja süda kujuneb meie igapäevaste valikute kaudu.“
Jeesuse tähendamissõna noodast tuletab meile meelde, et elu ei ole juhuslik kogum päevi.
Iga päev kujundab meie südant.
Iga päev õpetab armastama või kibestuma.
Andestama või süüdistama.
Valgus ja vari kasvavad mõlemad inimese sees.
Tarkus seisneb selles, et toidame seda, mis kannab elu.
„Taevariik on nooda sarnane, mis heideti merre ja kogus kokku igasuguseid kalu.“
— Matteuse 13:47
„Inimene vaatab välist, aga Issand vaatab südant.“
— 1. Saamueli 16:7
„Loo mulle, Jumal, puhas süda.“
— Laulud 51:12
„Puud tuntakse viljast, inimest tema tegudest.“ — pärimuslik mõte
„Hea süda on inimese kõige suurem vara.“ — rahvapärane elutarkus
„Iga päev on uus võimalus valida, millist südant sa kasvatad.“
— Elutarkus
„Kohtumõistmine ei alga elu lõpus. See algab iga valikuga, mille inimene täna teeb.“
— Elutarkus
Lõppmõte
Ă•petaja vaatas veel kord merd ja ĂĽtles:
„Ära ela nii, et kardad viimset kohtupäeva. Ela nii, et iga õhtu võiksid rahuliku südamega vaadata tagasi möödunud päevale. Sest kõige olulisem küsimus ei ole ainult see, mida Jumal sinust leiab. Sama oluline on küsida: mida sina oled lasknud oma südames kasvada.“