âMihklipĂ€ev ĂŒtleb suvele: nĂŒĂŒd on sinu töö tehtud.â
â PĂ€rimustarkusest inspireeritud mĂ”te
đ 29. september â mihklipĂ€ev
Eesti rahvakalendris on mihklipĂ€ev 29. septembril, pööripĂ€evalĂ€hedane suve lĂ”pu ja sĂŒgise alguse tĂ€his.
Selleks ajaks pidid suured vĂ€litööd olema lĂ”petatud. Vili oli koristatud, kartul vĂ”etud ja juurvili keldrisse viidud. PĂ”llule jĂ€id veel kĂŒnnitööd, et maa vĂ”iks kevadel taas uut seemet vastu vĂ”tta.
MihklipĂ€ev oli seepĂ€rast omamoodi suvetööde lĂ”pupĂŒha.
Raske töö oli seljataga, saak varjul ja talvevarud kogutud. Suveks tallu palgatud abilised ja karjased said tasu ning vÔisid koju minna.
MihklipÀevast algas vaiksem aeg.
đŸ TĂ€hendamissĂ”na âViimane viljavihkâ
Ăhel mihklipĂ€eva hommikul lĂ€ks vana peremees lapselapsega pĂ”llule.
PĂ”ld oli tĂŒhi. Ainult servas seisis ĂŒksainus viljavihk.
âKas see jĂ€i meil kogemata maha?â kĂŒsis laps.
âEi,â vastas vanaisa. âSelle jĂ€tsin viimaseks.â
Ta vĂ”ttis vihu sĂŒlle ja ĂŒtles: âKevadel panime mulda vĂ€ikese seemne. Me ei teadnud, kas tuleb vihma vĂ”i pĂ”uda, hea vĂ”i halb aasta. Meie saime ainult kĂŒlvata ja hoolitseda.â
âAga nĂŒĂŒd me ju teame,â ĂŒtles laps.
âNĂŒĂŒd teame,â noogutas vanaisa. âSellepĂ€rast tulebki enne pĂ”llult lahkumist tĂ€nada.â
âKeda?â
Vanaisa vaatas ĂŒle vaikse pĂ”llu.
âMaad. Vihma. PĂ€ikest. Neid, kes meie kĂ”rval töötasid. Ja elu ennast, et meile anti jĂ€lle ĂŒks aasta.â
Laps mĂ”tles veidi ja kĂŒsis:
âAga miks peab pĂ”llu pĂ€rast veel ĂŒles kĂŒndma, kui kĂ”ik on juba valmis?â
Vanaisa naeratas.
âSest lĂ”petamine ei tĂ€henda lĂ”ppu. MĂ”nikord valmistab lĂ”petamine ette jĂ€rgmist algust.â
đ MihklipĂ€eva laud
MihklipÀev oli pidupÀev ning laud tehti vÔimaluse jÀrgi rikkalikum.
KĂŒpsetati vĂ€rsket leiba, saia ja sepikut, keedeti lihasuppi ja sĂŒlti ning tehti Ă”lut. KĂ€idi ĂŒksteisel kĂŒlas uudseleiba ja sĂŒgisande maitsmas.
SĂŒgisese loomade tapmise ajaga on seotud ka tĂ€nini tuntud vanasĂ”na:’ âIgal oinal on oma mihklipĂ€ev.â
See tĂ€hendas algselt ĂŒsna otseselt, et mihklipĂ€eva paiku tapeti lammas vĂ”i oinas ning algas aeg, mil liha oli jahedamate ilmade tĂ”ttu lihtsam sĂ€ilitada. Hiljem sai ĂŒtlus laiema tĂ€henduse: igal asjal tuleb kord oma aeg ja tagajĂ€rg.
Tuntud oli ka ĂŒtlus: âJĂŒripĂ€eval teretati vĂ”id ja mihklipĂ€eval jĂ€eti hĂŒvasti.â
See meenutab aega, mil inimese toidulaud sÔltus palju rohkem aastaajast kui tÀnapÀeval.
đ„ Kui töö sai tehtud
MihklipÀev polnud ainult töö lÔpetamise, vaid ka koosolemise aeg.
Karjased ja kĂŒlanoored kogunesid mĂ”nel pool tuld tegema, pannkooke kĂŒpsetama ja lĂ”butsema.
Samas pöördus pilk juba talve poole. Aknaid topiti, loomad toodi karjamaalt lĂ€hemale ning kodu valmistati kĂŒlmadeks ilmadeks.
Loodust jÀlgiti tÀhelepanelikult.
PÀÀsukeste lahkumisest, puulehtede langemisest ja mihklipĂ€eva ilmast pĂŒĂŒti ennustada, milline tuleb sĂŒgis, talv vĂ”i jĂ€rgmine kevad.
Inimene teadis, et ta ei valitse looduse ĂŒle.
Ta Ôppis loodust vaatama.
đż Elutarkuse vahetus
Ăpilane: Miks oli mihklipĂ€ev vanasti nii tĂ€htis?
Ăpetaja: Sest inimene oskas mĂ€rgata, millal ĂŒks tööaeg oli lĂ”ppenud.
Ăpilane: TĂ€napĂ€eval ju töö ei lĂ”pegi. Alati leidub midagi jĂ€rgmist.
Ăpetaja: Just seepĂ€rast vĂ”ib mihklipĂ€eva tarkus olla praegu isegi olulisem.
Ăpilane: Milline tarkus?
Ăpetaja: Ăra muuda kogu oma elu lĂ”putuks pĂ”lluks, millelt sa kunagi koju ei tule.
Ăpilane: Kas siis tuleb vahel lihtsalt peatuda?
Ăpetaja: Peatuda, vaadata oma saaki ja öelda:
See sai tehtud. Selle eest olen tĂ€nulik. Selle vĂ”in nĂŒĂŒd rahuga lĂ”petatuks lugeda.
đ Tarkusehetk
MihklipÀev Ôpetab kolme lihtsat asja:
Korja kokku see, mis on kĂŒps.
TĂ€na selle eest, mis kasvas.
Lase lÔppeda sellel, mille aeg on lÀbi.
KÔik seemned ei tÀrka.
KÔik plaanid ei Ônnestu.
KĂ”ik aastad ei anna ĂŒhesugust saaki.
Kuid tark pĂ”llumees ei jÀÀ sĂŒgisel pĂ”llule kevadet tagasi nĂ”udma.
Ta vÔtab vastu selle, mis on.
Ja valmistab maa ette uueks kĂŒlviks.
đ LĂ”ppmĂ”tisklus
MihklipÀeva saab vaadata kui vana rahvakalendri vaikset piiri.
Ăhele poole jÀÀvad suvised pĂ€evad, pĂ”llutööd ja kasvamine.
Teisele poole jÀÀvad pikemad Ă”htud, talvevarud, kodune tuli ja tasasem elurĂŒtm.
Ka inimese elus on selliseid mihklipÀevi.
Hetki, mil tuleb endalt kĂŒsida:
Mis on minu elus kĂŒpseks saanud?
Mille eest tahan tÀnada?
Milline töö on tehtud?
Ja mille vĂ”iksin nĂŒĂŒd rahuga lĂ”petada?
Sest alles siis, kui kÀed oskavad vanast lahti lasta, saavad nad kevadel vÔtta vastu uue seemne.
âTarkus pole ainult oskus Ă”igel ajal alustada. Tarkus on ka oskus Ă”igel ajal lĂ”petada.â
â Ajatu elutarkus

