„Ta kardab alati, et kahetseb seda, et ei proovinud.“
— Klara Hveberg
Täna ei lase ma hirmul otsustada enne, kui olen ise saanud valida.
Ma ei oota, kuni kõik kahtlused kaovad, sest mõnikord tuleb julgus alles pärast esimest sammu.
Kui miski mind kutsub — uus mõte, võimalus, looming, kohtumine või unistus — ei küsi ma ainult: „Mis siis, kui see ei õnnestu?“
Ma küsin ka: „Mis siis, kui õnnestub?“
Ja veel: „Kumba ma kord rohkem kahetseksin — seda, et proovisin ja eksisin, või seda, et ei proovinudki?“
Ma luban endal alustada ka siis, kui ma veel kõike ei oska.
Ma luban endal õppida tegemise käigus.
Ma luban endal eksida, ümber mõelda ja uuesti proovida.
Sest ebaõnnestumine ei tähenda alati, et valisin vale tee. Mõnikord tähendab see lihtsalt, et sain teada, kuidas edasi minna ei tasu.
💎 Tarkusehetk
Elus on uksi, mille taga olevat maailma ei saa ette teada.
Võib kaua ukse ees seista, kaaluda, oletada ja karta.
Aga mõne ukse kohta saab vastuse ainult ühel viisil: tuleb koputada.
Täna ei nõua ma endalt suurt hüpet. Piisab ühest väikesest sammust selle poole, mida olen ehk liiga kaua edasi lükanud.
Telefonikõne.
Esimene lause.
Üks otsus.
Üks katse.
Üks julge „jah“ iseendale.
💞 Ma ei pea teadma, kuhu tee lõpuks viib. Mõnikord piisab teadmisest, milline võiks olla minu järgmine samm.
„Mõni ebaõnnestumine jätab meile õppetunni. Proovimata jätmine võib jätta küsimuse terveks eluks.“
— Ajatu elutarkus
💞 Mina ulatan mõtte. Sina otsustad, kas sellest saab sinu tänane kokkulepe.