🌊 Ajatu elutarkuse lugu „Mida tähendab olla tark?“

„Tarkus algab teadmisest, kui palju on veel teadmata.“ — Ajatu elutarkus

Inimene võib teada palju ja ikkagi mitte osata elada.

Teine võib olla lugenud vähe raamatuid, kuid osata märgata ilma muutumist, parandada katkist tööriista, kasvatada toitu, lohutada kurba või päästa uppuja.

Teadmised annavad meile võimaluse maailma mõista.

Kogemus õpetab selles maailmas toime tulema.

Tarkus aga aitab ära tunda, millist teadmist parajasti vaja läheb.

Õpilase ja Õpetaja elutarkuse vahetus

Õpilane: Õpetaja, kes on tark inimene?

Õpetaja: Mida sina arvad?

Õpilane: See, kes teab palju.

Õpetaja: Siis peaks kõige rohkem raamatuid lugenud inimene olema alati kõige targem.

Õpilane: Kas polegi?

Õpetaja: Teadmised võivad inimese targemaks teha. Aga ainult siis, kui teadmiste kõrval kasvab ka mõistmine.

Õpilane: Mis vahe neil on?

Õpetaja: Teadmine võib öelda, millest jõgi koosneb. Mõistmine ütleb, millal jõkke mitte astuda.

Õpilane: Aga kas haridus pole siis tähtis?

Õpetaja: Väga tähtis. Kuid hariduse väärtus ei seisne selles, et saaksime selle abil teistest kõrgemale tõusta.

Õpilane: Milles siis?

Õpetaja: Et näeksime kaugemale, mõistaksime sügavamalt ja oskaksime oma teadmistega midagi head teha.

Õpilane jäi mõttesse.

Siis ütles õpetaja: „Ma jutustan sulle ühe vana loo.“

Tähendamissõna „Vanamees, poiss ja jõgi“

Kord sõitsid vanamees ja noor poiss väikese paadiga üle laia jõe.

Vanamees oli palju õppinud ja oma teadmiste üle üsna uhke.

Poiss tundis aga jõge. Ta oli selle ääres üles kasvanud.

Sõidu ajal märkas vanamees veepinnal ujuvat puulehte. Ta võttis selle veest, uuris tähelepanelikult ja küsis:

„Poiss, kas sa tead midagi botaanikast?“

„Ei tea,“ vastas poiss.

Vanamees vangutas pead.

„Kahju. Siis oled sa veerandist elust ilma jäänud.“

Poiss ei vastanud.

Veidi hiljem märkas vanamees paadi põhjas väikest kivi. Ta võttis selle pihku, uuris selle värve ja küsis:

„Aga geoloogiast? Kas sellest tead midagi?“

„Ei tea,“ tunnistas poiss.

„Siis oled juba poolest elust ilma jäänud,“ ütles vanamees.

Poiss jätkas vaikides sõudmist.

Hämarus laskus jõele.

Taevasse ilmusid esimesed tähed.

Vanamees vaatas Põhjanaela ja küsis:

„Astronoomiast ikka midagi tead?“

Poiss langetas pea.

„Ei.“

Vanamees ohkas.

„Siis, poiss, oled sa juba kolmveerandist elust ilma jäänud.“

Samal hetkel kostis kaugemalt tugev mürin.

Poiss pööras pead.

Ülesvoolu oli tamm purunemas ning võimas veemass sööstis nende poole.

Poiss haaras aerud.

„Kas te ujuda oskate?“ küsis ta kiiresti.

Vanamehe näolt kadus üleolev naeratus.

„Ei oska.“

Poiss vaatas lähenevat veemassi ja ütles:

„Siis, härra, võivad kõik teie protsendid varsti üsna tähtsusetuks muutuda.“

Ja poiss hakkas kogu jõust paati kalda poole juhtima.

Seekord ei õpetanud vanamees poissi.

Ta usaldas oma elu tema kätesse.

Tähendamissõna tarkus

Kui nad viimaks kaldale jõudsid, istus vanamees kaua vaikides.

Ta polnud kaotanud oma teadmisi.

Ta teadis endiselt taimedest, kividest ja tähtedest rohkem kui poiss.

Kuid ta oli juurde õppinud midagi, mida ühestki oma raamatust polnud leidnud:

Teise inimese teadmatus ühes asjas ei tähenda, et ta oleks sinust vähem tark.

Iga inimene teab midagi, mida sina ei tea.

Iga inimene oskab midagi, mida sina ei oska.

Ja vahel võib oskus, mida peame väikeseks, osutuda hetkel, mil elu meid proovile paneb, kõige väärtuslikumaks.

Õpilase taipamine

Õpilane: Nüüd saan aru. Vanamehe viga polnud selles, et ta palju teadis.

Õpetaja: Just.

Õpilane: Tema viga oli arvata, et tema teadmised annavad talle õiguse hinnata teise inimese väärtust.

Õpetaja: Väga hea.

Õpilane: Aga poiss teadis midagi, mida vanamees ei teadnud.

Õpetaja: Ja homme võib vanamehe teadmine päästa poisi.

Õpilane vaatas õpetajale otsa.

„Siis vajame üksteist.“

Õpetaja naeratas.

„Nüüd hakkad sa mõistma, milleks teadmised tegelikult on.“

Ajatud tarkused

Teadmised ütlevad: „Ma tean.“

Tarkus lisab: „Aga mida teab tema, mida mina veel ei tea?“

Teadmised võivad teha inimese harituks.

Kogemus võib teha ta osavaks.

Alandlikkus võimaldab tal teistelt õppida.

Ja tarkus õpetab neid kõiki õigel hetkel kasutama.

Ära mõõda inimest ainult diplomite, ametinimetuste ega keeruliste sõnade järgi.

Ära mõõda teda ka selle järgi, mida ta ei tea.

Küsi parem: mida võiksin mina temalt õppida?

Lõppmõtisklus

Elu on liiga suur, et üks inimene võiks seda kõike teada.

Üks tunneb taimi.

Teine tähti.

Kolmas inimesi.

Neljas oskab kätega midagi luua.

Viies teab, kuidas raskel hetkel rahulikuks jääda.

Ja mõni inimene, kelle teadmisi oleme pidanud tagasihoidlikuks, võib ühel päeval õpetada meile midagi, mida meil on kõige rohkem vaja.

Seepärast pole tõelise tarkuse vastand alati teadmatus.

Vahel on selleks hoopis arvamus, et meil pole enam kelleltki midagi õppida.

Ära küsi ainult: „Kui palju ma tean?“

Küsi ka: „Kas ma olen veel valmis õppima?“

Sest teadmiste meri on lai.

Ja ükskõik kui palju me juba teame — me kõik oleme selles meres natuke õpilased.

Vana tarkus. Uus lugu. Sinu enda taipamine.