📚„Viie aasta pärast oled sa suuresti seesama inimene, kes oled täna — välja arvatud inimesed, keda oled kohanud, ja raamatud, mida oled lugenud.“
— Charlie Jones “Elu on võrratu”
📚Noort inimest võib panna raamatu taha istuma, kuid teda ei saa sundida lugemisest huvituma.
Tark kasvataja ei küsi ainult: „Kuidas panna ta tegema?“
vaid ka: „Kuidas äratada temas soov ise tahta?“
Sest mõnikord pole vaja rohkem käske.
On vaja äratada janu.
đź“š Ă•pilase ja Ă•petaja elutarkuse vahetus
Ă•pilane: Ă•petaja, kuidas panna noor inimene raamatuid lugema?
Ă•petaja: Sa alustasid valest kĂĽsimusest.
Ă•pilane: Miks?
Õpetaja: Sest küsisid: „Kuidas panna?“
Ta naeratas.
Vana rahvatarkus: „Hobuse võid viia vee äärde, kuid jooma sundida ei saa.“
Ă•pilane: Mida siis teha?
Õpetaja: Mõnikord tuleb vee asemel mõelda janule.
„Ma räägin sulle ühest lepingust.“
📜 Tähendamissõna „Leping“
Ăśhel isal oli poeg, kes unistas oma esimesest autost.
Raamatutest poeg aga suurt ei hoolinud.
Isa oleks võinud öelda: „Sa pead rohkem lugema.“
Kuid ta teadis, et käsuga võib inimese raamatu taha istuma panna, mitte aga panna teda raamatut armastama.
Talle meenus vana ütlus: „Hobuse võid viia vee äärde, kuid jooma sundida ei saa.“
„Kui ma ei saa teda jooma sundida,“ mõtles isa, „ehk saan tema kaerte sisse natuke soola panna.“
Ühel õhtul pani isa lauale paberilehe.
„Teeme lugemislepingu.“
„Millise?“ küsis poeg.
„Mina valin sulle alguses mõned raamatud. Sina loed need läbi ja kirjutad iga raamatu kohta lühidalt, mida õppisid, millega nõustusid või ei nõustunud ning millise mõtte võtad enda jaoks kaasa.“
„Ja mis mina saan?“
„Iga läbiloetud ja mõtestatud raamatu eest kümme eurot. Selle võid panna oma tulevase auto fondi.“
Poeg mõtles hetke.
„Teeme ära.“
Leping sõlmiti aastaks ning seda võis mõlema nõusolekul igal aastal pikendada.
Nad kirjutasid alla.
Esimese raamatu luges poeg kümne euro pärast.
Teise tulevase auto pärast.
Kolmanda ajal juhtus aga midagi ootamatut.
Poeg tuli õhtul isa juurde, raamat käes.
„Kuule, siin oli üks mõte, millega ma üldse nõus ei ole.“
„Miks?“ küsis isa.
Algas arutelu.
Mitte pahane vaidlus, vaid vestlus, kus mõlemad pidid oma mõtteid põhjendama.
Järgmisel korral tuli poeg juba uue küsimusega.
Siis järgmisega.
Varsti ei rääkinud nad enam ainult raamatutest.
Nad rääkisid rahast, tööst, eesmärkidest, ebaõnnestumisest, julgusest ja elust.
Isa märkas, et midagi oli muutunud.
Poeg ei lugenud enam ainult raamatuid.
Ta hakkas lugema mõtteid.
Aasta hakkas lõppema.
Ühel õhtul võttis isa sahtlist nende lepingu.
„Meie leping saab varsti läbi. Kas lõpetame?“
Poeg vaatas paberit ja seejärel riiulil olevaid raamatuid.
„Ei. Pikendame.“
Isa naeratas.
„Kümme eurot raamatu eest?“
Poeg muigas.
„Seda ka.“
Siis võttis ta riiulist ühe raamatu.
„Aga selle valin seekord mina.“
Isa ei öelnud midagi.
Tal polnudki vaja.
Alguses valis raamatuid isa.
NĂĽĂĽd valis poeg.
Alguses küsis poeg: „Kui palju ma selle eest saan?“
Nüüd küsis ta: „Mida ma järgmisena lugeda võiksin?“
Mõne aja pärast ütles poeg: „Isa, tead, mis on selle lepingu juures imelik?“
„Mis?“
„Alguses lugesin ma raha pärast.“
„Ja nüüd?“
Poeg vaatas raamatut enda käes.
„Nüüd loeksin mõnda neist isegi siis, kui sa mulle ei maksaks.“
Isa naeratas.
„Siis on meie leping täitnud oma kõige tähtsama ülesande.“
„Millise?“
„Ta andis sulle põhjuse alustada. Põhjuse jätkata leidsid sa ise.“
Poeg vaatas hetkeks vaikides raamatut.
Siis avas selle.
Isa mõistis, et „sool“ oli oma töö teinud.
Janu oli tekkinud.
đź“šđź’Ž Tarkusehetk
Õpetaja lõpetas loo.
Õpilane: Nüüd ma saan aru. Isa ei tahtnudki tegelikult raamatuid pojale „maha müüa“.
Õpetaja: Ei. Ta tahtis anda talle põhjuse esimene raamat avada.
Õpilane: Ja ülejäänu pidi poeg ise leidma?
Ă•petaja: Just.
Tasu oli stardimootor, mitte teekonna eesmärk.
Õpilane: Millal võib siis öelda, et selline leping on õnnestunud?
Ă•petaja naeratas.
„Siis, kui inimene avab järgmise raamatu enne, kui küsib tasu kohta.“
Väline tõuge võib avada ukse.
Sisemine huvi paneb inimese ise edasi minema.
📚 Lõppmõtisklus
Teadmisi saab pakkuda.
Raamatu saab ulatada.
Ukse saab avada.
Kuid õppimise janu ei saa teisele inimesele valmis kujul anda.
Sellepärast ära küsi alati ainult: „Kuidas panna teda õppima?“
Küsi vahel: „Mis võiks panna teda ise tahtma teada?“
Sest kõige ilusam muutus toimub siis, kui „ma pean“
muutub: „ma tahan teada.“
Hea kokkuleppe suurim õnnestumine pole see, et inimene täidab lepingut.
See on hetk, mil ta ei vaja enam lepingut, et jätkata.
Lepingut võis pikendada aasta kaupa.
Aga ärganud õpihimul polnud enam lõpptähtaega.
📚 Vana tarkus ütleb: hobust ei saa sundida jooma. Uus lugu küsib: kuidas äratada janu?
đź“š đź“š đź“š