Eesti vanasõnad

Ega ema vits lapsele liiga tee. Ema edevus, tütre takistus. Ema hellitab, isa karistab. Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega. Ema pilli tantsib pere. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt Ema sureb, isa põgeneb. Ema piim kosutab, võõras piim kahandab. Ema tuntud, isa tundmata. Ema väga vana, tütar liiga noor. […]

Suu on südame tulk (mõõt). Suu teeb suure linna, käsi ei tee (kärbse) käo pesagi. Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud. Lahtine suu ei jää nälga. Ega suu kulu. Suule kui hunt, tööle kui sant. Suu suurem kui mees (naine) ise. Ega suu sarvest ole. Pea pool suud kinni! Kes suud ei-oskaspidada, peab

Habe kasvab kärmemini kui aru. Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu. Habe vanataadi ilu.

Silm kuningas, käsi tegija. Silm on hinge peegel. Silm on ihu küünal. Silmad jäid õue. Silmadega sööb enam kui süda (kõht) vastu võtab. Silmad näevad enam kui silm. Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab. Ega oma silm peta. Võta silm näppu, — küll siis seletad. Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema.

Inimene ei kasva karistuseta. Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks. Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale. Inimene läheb vanemaks, tõbi nooremaks. Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe. Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma. Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud. Inimene õpib niikaua kui elab. Inimene püüab ikka

Ära pane pada tulele, kui kala veel meres. Targa sõna murrab vägeva väe. Võõras raha põletab tasku ära. Kutsumata külaline on kui keetmata vorst.