Sissejuhatus
On peegleid, mis näitavad meile nägu, kuid hingepeeglit loodus ei loonud. Selle peab inimene ise endale kujundama – vaikuse, mõtiskluse ja enesevaatluse kaudu. See on kunst, mis eristab arukat rumalast: näha mitte ainult oma kuju, vaid oma olemust.
Dialoog
Õpilane: Õpetaja, ma kuulen sageli, et pean tundma iseennast. Aga kuidas saab inimene ennast tõeliselt näha, kui hinge peeglit ei ole?
Õpetaja: Tõesti, Baltasar Gracián ütles: „On olemas näo peeglid, kuid pole hinge peegleid – olgu neiks siis mõtisklus iseenda üle.“
Nii ongi – hingepeegel on vaikne mõtisklus, aus sissevaade. Sokrates kinnitas: „Tundmatu elu ei ole elamist väärt.“
Õpilane: Aga mida ma peaksin nägema, kui ma hingepeeglisse vaatan?
Õpetaja: Kõike, mis sinus on. Marcus Aurelius tuletas meelde: „Vaata sissepoole – seal peitub allikas, mis voolab alati.“
Sa pead tundma oma voorusi, aga ka oma varjusid. Viha näiteks – kui seda ei mõista, on ta peremees; kui teda tunned, saab temast teenija.
Eesti vanasõna ütleb: „Kes ennast ei tunne, see teist ei mõista.“
Õpilane: Aga õpetaja, vahel kardan ma oma varju vaadata. Seal on hirmud, viha ja segadus.
Õpetaja: Just seal peitubki jõud. Pühakiri ütleb: „Tõde teeb teid vabaks.“ (Johannese 8:32)
Kui vaatad oma hinge peeglisse ausalt, siis vabaned illusioonidest. Laozi ütles: „Silmad näevad vaid vormi. Süda näeb olemust.“
Hingepeegel on süda – tema ei peta, kui sa julged teda kuulata.
Õpilane: Kas piisab siis lihtsalt vaikusest ja enese vaatamisest?
Õpetaja: Vaikus on algus, aga vaja on ka tegutsemist. Gracián tuletas meelde: „Õppige tundma oma tarkuse ja taibukuse võimeid, et neid kasutada.“
Peegel pole ainult vaatamiseks – ta on ka parandamiseks. Nagu eestlased ütlesid: „Igaüks on oma õnne sepp.“ Aga enne, kui sepp haamrit lööb, peab ta teadma, millist metalli ta käes hoiab.
Õpilane: Nii et hingepeegel ei ole valmis asi, vaid minu enda loodud tööriist?
Õpetaja: Just nii. Konfutsius õpetas: „Kes tunneb iseennast, see ei jää kunagi kadunuks.“
Ja meie pärimus lisab: „Enda tundmine on tee teise mõistmiseni.“
Hingepeegel sünnib harjumusest peatuda, küsida: „Mis minus täna kasvas? Mis mind murdis? Milline valgus minus süttis?“
Kokkuvõte
Hingepeegel ei ole klaas ega hõbe, vaid südametunnistuse ja aususe tööriist. Seda ei müüda turul ega kingita sünnipäevaks – see kasvab sinus, kui õpid vaikuses end kuulama ja julgelt end vaatama.
Nii algabki tõeline vabadus: mitte sellest, kuidas sa maailmale paistad, vaid sellest, kuidas sa endale avaned.
Eesti vanasõna ütleb: „Puud ei mõõdeta koore, vaid sisu järgi.“
Samamoodi ei mõõdeta inimest tema näo, vaid tema hinge peegli järgi. 🌌
#elutarkusevahetus