Oli kord noor mees nimega Haruto, kes elas väikeses Jaapani külas. Haruto oli tuntud oma lahkuse ja töökuse poolest, kuid ta tundis sageli, et keegi ei mõista teda täielikult. Isegi tema perekond ja lähimad sõbrad ei teadnud tema sügavaimaid mõtteid ja tundeid.
Ühel päeval otsustas Haruto külastada küla tarku meest, et otsida vastuseid oma sisemistele küsimustele. Tark mees kuulas Haruto muresid ja ütles: “Igal inimesel on kolm nägu. Esimene on see, mida sa näitad maailmale; teine on see, mida sa näitad oma lähedastele; ja kolmas on see, mida sa ei näita kunagi kellelegi – see on sinu tõeline mina.”
Haruto mõtles nende sõnade üle sügavalt järele. Ta mõistis, et on kandnud maske, et sobituda ühiskonna ootustega ja kaitsta oma haavatavust. Kuid ta taipas ka, et tõeline rahulolu saabub siis, kui ta aktsepteerib ja väljendab oma tõelist olemust.
Sellest päevast alates hakkas Haruto järk-järgult avama oma tõelist mina nii endale kui ka neile, keda ta usaldas. Ta leidis, et olles autentne, muutusid tema suhted sügavamaks ja tähendusrikkamaks. Haruto õppis, et kuigi me kõik kanname erinevaid nägusid, on oluline mitte unustada oma tõelist olemust ja jagada seda nendega, kes meid tõeliselt armastavad.
Moraal: Igaühel meist on erinevad “näod”, mida me esitame erinevates olukordades ja suhetes. Kuid tõeline õnn ja rahulolu tulevad siis, kui me tunneme ja aktsepteerime oma tõelist mina ning julgeme seda jagada nendega, kes meid tõeliselt hindavad.
