Briljantne tarkusetera: “Tõeline armastus võib elada vaid täiuslikus vabaduses”.
Elas kord lind. Teda kaunistasid kaks täiuslikku tiiba ja läikivad, värvilised, imepärased suled. Ühesõnaga, see olevus oli loodud vabana taeva all lendama ja rõõmustama igaüht, kes teda vaatab.
Ühel päeval nägi lindu naine ja armus temasse. Suu imestusest lahti, süda pekslemas ja silmad ärevusest säramas, jäi ta lendu vaatama. Ta kutsus lindu endaga koos lendama ja nad liuglesid taeva all täiuslikus harmoonias. Ta imetles, austas ja ülistas lindu.
Aga mõtles siis: äkki tahab ta kaugeid mägesid vaatama minna? Ja naisel hakkas hirm. Hirm, et ta ei tunne seda enam iialgi ühegi teise linnuga. Ja ta muutus kadedaks – kadedaks linnu lennuvõime peale.
Ja tundis end üksi.
Ja mõtles: “Ma panen püünised üles. Kui lind järgmine kord tuleb, ei lahku ta kunagi.”
Lind, kes samuti armunud oli, tuli järgmisel päeval tagasi, langes püünisesse ja ta pisteti puuri.
Naine vaatas teda iga päev. Seal oli tema kirg; ta näitas lindu sõbrannadele, kes ütlesid: “Nüüd on sul kõik olemas, mis võimalik.”
Hakkas aga toimuma üks kummaline muutus: kuna lind oli nüüd tema oma ja polnud enam keda vallutada, kaotas naine huvi. Lind, kes ei saanud lennata ega oma elu mõtet väljendada, jäi nõrgaks, kaotas sära, muutus inetuks – ja naine ei teinud temast enam väljaainult niipalju, et söötis ja puuri puhastas.
Ühel ilusal päeval lind suri. Naine sai hirmus kurvaks ja mõtles kogu aeg temale. Aga puur ei tulnud talle üldse meelde, ta mõtles vaid päevale, mil oli lindu esimest korda õnnelikuna pilvede vahel lendamas näinud.
Kui naine oleks endasse vaadanud, oleks ta aru saanud, et linnu juures köitis teda just vabadus, vehkivate tiibade energia, mitte aga füüsiline keha.
Ilma linnuta kaotas ka tema elu mõte ja surm koputas uksele. “Miks sa tulid?” küsis naine surmalt.
“Et te saaksite jälle taeva all ringi lennata,” vastas surm. “Kui sa oleksid lasknud tal tulla ja minna, oleksid teda veel rohkem armastanud ja imetlenud, aga nüüd on sul mind vaja, et temaga taas kokku saada.”