âŠkus iga sĂ”na kannab vaikust ja iga vaikus peegeldab sĂŒgavamat mĂ”istmist.
Kuulamine ei ole kĂ”rvade töö. See on sĂŒdame valmisolek olla teise inimese juures tĂ€ielikult.
TÀnapÀeval rÀÀgitakse palju, aga kuulatakse harva. Kuulamine on justkui kadunud kunst, mida hinnati vanasti rohkem kui kÔnelemist.
Meie esivanemad ĂŒtlesid: âKĂ”nele seitse korda vĂ€hem, kuula seitse korda rohkem.â
TĂ”eline kuulamine ei tĂ€henda lihtsalt vaikimist, kuni teine lĂ”petab â see tĂ€hendab kuulmist ilma mĂ”istmist katkestamata. See on kohalolek, mis annab ruumi, kuhu teine inimene saab iseend tĂ€ielikult asetada.
Ăpetaja ja Ă”pilane lauda ÀÀres, pliit praksumas
Ăpilane: Ăpetaja⊠miks on nii raske tunda, et mind pĂ€riselt kuulatakse?
Ăpetaja: Sest enamik inimesi ei kuula, nad ootavad oma korda vastata.
Aga kuulamine ei ole reaktsioon. See on vahepeatus mÔistmise ja mÔistmise vahel.
Ăpilane: Kuidas siis kuulata nii, et teine tunneks end tĂ”esti kuulduna?
Ăpetaja: Ole nagu mets pĂ€rast vihma â vaikne, avatud ja lĂ”hnad tĂ€is.
Ăra katkesta. Ăra otsusta. Ăra paranda.
Lihtsalt⊠ole koos temaga selles, mida ta jagab.
âKui kuulad kellegi valu Ă€ra ilma parandada ĂŒritamata, oled loonud ruumi, kus hakkab sĂŒndima tervenemine.â
â Henri Nouwen
Ăpilane: Aga kas see ei vĂ”ta mind tĂŒhjaks, kui ma nii palju kuulan?
Ăpetaja: Vaid siis, kui sa kuulad oma rahu arvelt.
TÔeline kuulaja ei ime endasse, vaid peegeldab rahus tagasi.
âSĂ”na vĂ”ib avada ukse. Aga kuulamine viib sisse.â
â PĂ€rimuslik ĂŒtlus
PÀrimuslik mÔistmine: kuulmine kui hingamise teine pool
Meie rahvas on öelnud: âKes rÀÀgib palju, kuuleb vĂ€he. Kes kuulab palju, saab targaks.â
Vanasti istuti vaikuses: leiva lÔikamise ajal, karjas olles, sauna eesruumis. Kuulati mitte ainult teineteist, vaid tuult rÀÀstaste all, hobust haigutamas, pliidi halge praksumas.
Kuulamine oli osa elust, nagu savi, millest tarkus vooliti.
âKĂ”ik, mis on sĂŒgav, sĂŒnnib vaikselt â ja kuulaja sĂŒdames.â
Kuulamise kunst ei seisne selles, kui hÀsti me mÔistame öeldut, vaid kui palju ruumi me anname öeldule, et see saaks olla.
Kui inimene tunneb, et teda kuulatakse ilma hinnanguta, siis ta hakkab kuulama ka iseennast.
Ja just seal â vaikuse sees, kus sĂ”na sĂŒnnib kuuldavaks â algab mĂ”istmine.
âTark ei ĂŒtle alati rohkem. Ta kuulab paremini.â â Eesti vanasĂ”na
âKuulamine on armastuse teine nimi.â â Thich Nhat Hanh
âKui sa kuulad nii, et vaikust ei katkesta, siis kuulad sa hinge, mitte ainult sĂ”nu.â â John O’Donohue
âSuu vĂ”ib eksida, aga sĂŒda, mis kuulab, ei valeta.â â Rahvasuu![]()

