Leonardo da Vinci istus oma stuudios, maal käeulatuses, kui teda külastas noor kunstihuviline, kellele Mona Lisa juba siis suurt mõistatust valmistas. Pärast pikka imetlemist küsis noormees Leonardolt: „Miks te Mona Lisa naeratuse nii salapäraseks tegite? Kas seal peitub mõni eriline saladus?“
Leonardo naeratas vaevumärgatavalt ja vastas: „Saladus? Ei, see on hoopis peegel. Mona Lisa naeratus on salapärane ainult neile, kes ei oska elus vaikuse ja lihtsuse ilu hinnata. Kui sa näed teda lihtsalt naeratamas, siis oled juba saladuse leidnud.“
Noormees jäi mõttesse. Leonardo jätkas: „Vaata, elu on täis müra ja tühiseid küsimusi. Kui sa aga suudad leida vaikuse, isegi kõige rahutumas hetkes, avastad sa ilu, mida ükski sõna ei suuda kirjeldada. Selline on Mona Lisa naeratus – ta ei naerata mitte selleks, et sind mõistatama panna, vaid et sind õpetada nägema ilu vaikuses.“
Leonardo sõnad kajasid noormehe mõtetes veel kaua. Mona Lisa naeratus, mis tundus esialgu kaval, muutus tema silmis rahustavaks ja ajatut tarkust kätkevaks.
Sellest ajast peale ei küsinud keegi enam Leonardolt, miks Mona Lisa naeratus on selline. Selle asemel hakkasid inimesed vaikuses tema salapära nautima ja leidma omaenda vastuseid.💙🖤🤍❤️