Shakespeare on kirjutanud: “On maailm teater. Inimesed – näitlejad.”
Lugu hingedest, kes valmistusid Maale minekuks. Võib-olla aitab see lugu sügavalt aru saada oma hingest. Endast, oma elu mõttest. Tuletage seda mõistukõnet tihedamini meelde, eriti keerulistes olukordades ja Teie juurde tuleb Arukus ja Rõõm.
Kord kogunesid hinged, enne Maale tagasi tulemist, nõu pidama. Jumal küsib ühe käest: “Milleks sa lähed Maa peale?”
“Kellele sa siis tahad andeks anda? Vaata millised puhtad, helged ja armastavad on kõik hinged. Nad armastavad sind niivõrd, et ei suuda teha midagi sellist, mille eest oleks vaja andeks anda,” uurib Jumal.
Vaatab siis Hing oma õekestele – ta armastab neid tõepoolest ja nemad armastavad teda! Hing laseb pea norgu ja räägib: “Aga ma nii väga soovin õppida andeks andma!”
Nüüd tuleb ta juurde teine hing ja räägib: “Ära noruta, ma armastan sind nii väga, et olen valmis Maa peal sinu kõrval olema ja sind aitama – saan sinu meheks ja hakkan sind petma, jooma ja sina hakkad õppima, kuidas mulle andeks anda.”
Tuleb teine hing ja räägib: “Ka mina armastan sind nii väga ja tulen sinuga kaasa- saan sinu emaks, hakkan sind karistama ja igati su ellu vahele segama ja sina õpid minule andeks andma.”
Kolmas hing räägib: “Ja mina saan sinu parimaks sõbrannaks ja kõige ebasobivamal hetkel reedan su, kuid sina õpid nulle andeks andma.”
Veel üks hing tulen ja räägib: “Mina hakkan sinu ülemuseks ja armastusest sinu vastu hakkan sinusse jõhkralt ja ebaõiglaselt suhtuma, et sa võiksid tunda andeksandmist.”
Ilmub veel üks hing, kes on nõus range ja ebaõiglane ämm olema… Nii kogunes grupp üksteist armastavaid hingi, nad mõtlesid välja stsenaariumi, kuidas maal elades saada andeksandmise kogemus ja kehastuski. Siis aga selgus, et Maa peal on seda kõike väga raske meelde tuletada. Suurem osa võttis seda elu tõsiselt, nad hakkasid vastastikku solvuma ja pahandama üksteisega, unustades, et nad ise sellise stsenaariumi lõid ja mis peamine, et nad armastavad üksteist!
Nüüd ongi aeg meelde tuletada seda Reaalsust, kust me tulime ja seda stsenaariumi, mille enda jaoks koostasime.
Ainuke ja lõplik reaalsus on Jumal. Me tulime sellesse maailma, eraldusime Tervikust selleks, et isiklikult kogeda Jumala olemasolu meis kõigis, et Ta on on meie sees ja niipea, sellest aru saame ka selle omaks võtame, kohtume Loojaga ja tuleme tagasi Reaalsusesse, saame Jumalaks.
Palju elusid tagasi tulime sellele Maale, et teha pikk rännak iseenda tundmaõppimiseks. Sadu ja tuhandeid kordi tulime siia tagasi, et Enese üht või teist aspekti läbi elada. Viimastel aastasadadel rännaku tempo kiireneb.
Kõik illusioonid on meie looming enese tundma õppimiseks. Ja iga hing püüab seda teha, elades enese poolt loodud stsenaariumis. Iga hing valib: kes ma olen ja kes ma pean olema.
